Suhkrust ja jahust ja maasikavahust...
Millest küll tehtud on väikesed tüdrukud? Ikka suhkrust ja jahust ja maasikavahust, kinnitab 30 aasta tagune luuletus. Nüüd teame, et liigne suhkrutarbimine on kahjulik — kas tänapäeva tüdrukud on siis tehtud hoopis suhkrulehest, aspartaamist või meest? Ja kas tõesti on need magusained paremad kui vana hea suhkur?
Suhkur on saanud viimase aastakümne jooksul erakordselt halva maine. Nii mõnigi toitumisguru on liigitanud suhkru lausa mürkide hulka, kuna see on üks südamehaiguste ja rasvumise peamistest põhjustest. Lisaks on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes palju rasva. Liigne suhkur tekitab ka hambakaariest.
Ometi võib isegi kõige tervislikuma toiduaine arutu tarbimine organismile kahju teha, ja kuna meie igapäevane toidulaud on varjatud suhkrust lookas, on tagajärjed täiesti oodatavad.
Organism vajab suhkrut kuni 90 g ööpäevas, mis on päevasest toiduenergiast 18%. Ent ühe uuringu järgi tarbime päevas umbes 27 teelusikatäit suhkrut, ehkki maksimumkogus peaks olema ainult kuus lusikatäit!
Kas suhkruasendajad või muud magusained on suhkrust paremad? Suhkruasendajaid leidub kõige sagedamini karastusjookides, mahlades, kondiitritoodetes, jäätises ja närimiskummis. Tavaliselt magustatakse neid toite sahhariini, aspartaami, kaaliumatsesulfaami ning nüüd ka suhkrulehe ehk Stevia’ga.
Aspartaam
Maailma levinuim kunstmagustaja on aspartaam, mis on ka üks põhjalikumalt uuritud suhkruasendaja. Aspartaam on umbes 200 korda magusam kui suhkur.
Aspartaam lõhustub seedimisel kolmeks komponendiks, millest üks on metanool. Metanool on suurtes kogustes mürgine, kuid metanoolihulk, mille inimene näiteks tassi kohvi magustamisel saab, on palju väiksem kui nii mõneski teises looduslikus toiduaines, kinnitab Ameerika vähiühing. Näiteks ühe liitri dieetkoola joomisel saab metanooli 55 mg, samal ajal kui liitrist puuviljamahlast saab seda 680 mg.
Teised aspartaami lõhustumisel tekkivad komponendid — fenüülalaniin ja asparagiinhape — üldjuhul inimestele terviseprobleeme ei tekita.
Aspartaami soovitatavad kogused on rangelt reguleeritud: Ameerika Ühendriikides on see 50 mg 1 kg kehakaalu kohta, Euroopa Liidus isegi väiksem, 40 mg 1 kg kehakaalu kohta. See tähendab, et 60 kg kaaluv täiskasvanud inimene peaks päevas jooma 12 purki 330 ml dieetkoolat, et saada kätte päevane lubatud maksimumkogus.
Euroopa toiduohutusameti kinnitusel on aspartaam praeguste teadusuuringute järgi ohutu, kui pidada kinni lubatud piirnormidest. Siiani ei ole ka tõestatud, et igapäevane aspartaami tarbimine suurendaks vähiriski.
