Eelmise naise poolt maha jäetud mees on mu sõbranna kogemuste põhjal hullem kui kaheaastane laps. Ta nõuab pidevalt tähelepanu ja seda saamata hakkab jonnima ja jalgu trampima. Näiteks ei saa sellise mehe uus naine enam tunnikestki aega iseendale. “Läksin spordiklubisse ja pärast trennikaaslaste seltsis sauna, aga mees oli selle aja jooksul teinud kakskümmend vastamata kõnet ja kümme sõnumit, et tal olla kõrge palavik ja paha olla. Kui tagasi helistasin, ta peaaegu nuttis. Halises, et väänas jala välja ja on kiirabis, aga mind see muidugi üldse ei huvitavat… Koju jõudes leidsin ta teleka ees kartulikrõpse pugimas, mossis nägu peas. Poole ööni kuulasin loengut, kuidas ma ainult enda peale mõtlevat.”

Lisaks nõudlikkusele on sõbranna uus peika kohutavalt armukade: “Kuna ta sai eksnaiselt sarved pähe, kahtlustab ta iga meest, kes minu lähedusse satub. Isegi ukse taga käinud kuller olevat mind himura pilguga vahtinud. Kõige tipuks hakkas ta ühte meie lesbilist naistuttavat kahtlustama… Iga kord, kui koos seltskonnas oleme, tahaksin läbi põranda vajuda, sest näen, kuidas ta kõigile ähvardavaid pilke lennutab. Kui mulle läheneb kas või joogikandikuga kelner, krabab mees mul kohe randmest kinni. Isegi poes kassajärjekorras hingab ta mulle otseses mõttes kuklasse, mul ei ole enam millimeetritki oma ruumi.”

Kogu selle absurdi kulminatsioon jõudis kätte, kui sõbranna enam puurilind olla ei suutnud ja endale paar vaba päeva võttis (mehe juurest, mitte töölt). “Tahtsin lihtsalt omaette olla ja puhast õhku hingata, ütlesin mehele, et lähen suvilasse rohima ja lilli kastma. Et tehku tema sel ajal mingeid poiste asju, kutsugu sõbrad sauna või mingu kalale. Sõitsingi maale, astusin autost välja ja jooksin nagu väike laps vabana murul ringi. Ja kujutad ette, milline agoonia mind tabas, kui äkki nägin värava ees mehe autot! Ta oli mulle järele sõitnud, sest talle meenus, et vahetult enne meie suhet käisin ma väljas meie ühise tuttavaga, kellel on meie omast kümne kilomeetri kaugusel suvila. Ja raudselt olevat mul tekkinud isu selle tüübiga keppida!”

Leidsime oma kurbade kogemuste põhjal, et meesterahvas on küll üks nõrguke olevus. Kui ta kord elus kusagilt vastu pükse saab, ei tule ta sellest vapustusest välja. Sarved saanud meestel tekib jälitusmaania, mis rikub kogu tema armuelu, sest ükski naine ei suuda paranoilise mehega elada. Suur hirm uuesti petta saada peletab lõpuks kõik naised eemale (mille hea külg on, tõsi küll, et kuni pole naist, et saagi petta).

“Miks naistele lahutusest selliseid komplekse ja luulusid pähe ei salvestu? Erinevalt lahutatud meestest on lahutatud naised ju täiesti normaalsed,“ imestas sõbranna, kes on ise lahutatud lausa kaks korda. “Või teine variant — naised ongi alandlikumad kui mehed ja sellepärast saavad kergemini üle, kui mehed petavad ja nõmedalt käituvad?”

Jutu lõpetuseks nentisime, et paraku tuleb meie eas uut meest lantides moraal nurka visata, sest ainsana on tarvitamiskõlbulikud meist kakskümmend aastat nooremad kutid, keda pole ükski naine (peale ema) rikkunud. Samuti sobivad mehed, kes on eelmiselt elukaaslaselt toore jõuga üle löödud, sest erinevalt petetud mehest on üle löödud mehel kõrge enesehinnang. Mees, kes teab, et naised teda hindavad, laseb ka oma naise pikema keti otsa ega muretse ajuvabade asjade pärast.