Klatšimooril on hari punane: hüljatud naised, jääge ükskord vait ja säilitage väärikus!
Kui Kati-teema läbi hekseldatud sai, ei sallinud loodus tühja kohta kaua. President ilmus avalikkuse ette oma uue kihlatuga. Ning hoplaa! — presidendikantseleist kinga saanud Iivi Anna Masso, keda sahistati vahepeal presidendi armukeseks, kirjutas Nihilistis pika tiraadi, mis levib sotsiaalmeedias kulutulena kui nädala parim nali. Kuigi Iivi pihtimuse eesmärgiks oli vist rõhutada, et kõmumeedia eksis ja tal ei olnud presidendiga midagi romantilist, on selle ajastus küll ülimalt kõnekas. Liiga emotsionaalselt, kibestunult ja pikalt kirjeldab ta, kuidas ta presidendi kantseleist “välja visati” ja ohverdati klatšinäljas avalikkusele selle nimel, et president saaks kulisside taga rahulikult hoopis kauni lätlannaga kurameerida.
Mul on hea meel, et seni on vagusi püsinud presidendi eksnaine Evelin Ilves (ja loodan, et selle kirjutise ilmumise ajaks ei ole ma pidanud temas pettuma). Vaat nii käitub väärikas naine, kui teda hüljatakse — ta on vait!
Eksnaiste hierarhiast oleneb, kes mida saab
Eksil ja eksil on vahe, olgem ausad. Armukesi on alati peetud pigem odavkaubaks, lühikese “parim enne”ga kiirmoeks — kui on parajasti tema aeg, on ta ihaldusväärne, kuum ja populaarne, tal on priima elu. Aga niipea, kui hooaeg saab läbi, visatakse ta pikemalt põdemata prügikasti, parimal juhul viiakse teise ringi poodi ja pannakse seal poolmuidu müüki. Seega peab armuke alati oma kohta teadma ja arvestama, et tema osaks on nautida hetke ning võtta sellest viimast. Pärast ei saa ta enam midagi.
Samas n-ö “ametlikud eksnaised” elavad enamasti nagu kuninga kassid. Eksmees on ikka veel vaat et perekonnaliige, rahad liiguvad ja kõik on kokkuvõttes rahul. Armuke ei tohi kunagi olla nii loll ja eeldada, et kui eksnaine lendas pärast lahutust nelja tuule poole maja ja mersuga, saab temalegi osaks samasugune kohtlemine. Ega ikka ei saa küll. Ka kutseid seltskonnapidudele ja ühiste peretuttavate üritustele saavad kõrgema staatusega eksnaised ikka edasi, nemad ei pea muretsema, et pärast mehe lahkumist kaovad ka sõbrad.
Aga üks reegel olgu kõigi jaoks kuldne: kui lähed mehest lahku ja ta leiab uue, hoidu end lolliks tegemast. Inimesed ei tunne sinu ahastamisi kuulates sulle kaasa, vaid naeravad su üle. Sa võid oma pimedas armukadeduses ja kibestumises ju arvata, et keerad oma hala levitades eksmehele vägeva tünni, aga tegelikult kaevad ainult endale auku. Kättemaksukurat lööb sulle endale bumerangina vastu pead, sinu maine hävineb. Ka neil meestel on kõrvad, kellest sa praegu huvitatud oled — ükski mees ei taha end siduda naisega, kes on nagu püssirohutünn. Nad mõtlevad: mine tea, mida ta siis laterdab, kui meil romantika hapuks peaks minema.
Mida teeb väärikas eksnaine?
Väärikas eksnaine ei räägi oma mehe kohta kunagi halba isegi juhul, kui mees on halvasti käitunud. Ta ei pihi ühistele tuttavatele ega, issand hoidku, kõmumeedias. Ta ei kuku solvunult märatsema, kui ühine tutvuskond ei kutsu teda enam pidudele, kus liigub eksmees koos oma uue kaasaga. Ta ei lähe iga saabunud arvega eksmehe ukse taha lehvitama ja järjekordset “valuraha” nõudma. Olukordades, kui eksmehe või tema uue naisega tekivad konfliktid, taandub tema alati esimesena. Ta ei ässita oma lapsi eksmehe vastu lihtsalt kiusu pärast.
Väärikas eksnaine teab, et pilt räägib sageli rohkem kui tuhat sõna. Eksmehe laimamise asemel ilmub ta seltskonda uue kaaslasega ja naeratab tema kõrval õnnelikult. Või teeb sedasama uhkes üksinduses — särab pidudel, postitab Facebooki reipaid pilte reisidest ja meelelahutustest. Ta teenib ise raha ja maksab oma taskust isegi neid arveid, mille puhul eksmees vabatahtlikult abi pakub. Kui eksi uus naine tänaval vastu tuleb, tervitab teda esimesena ja heatujuliselt. Ühesõnaga — ta näitab eksile ilma sõnade ja nõmedate isiklike vihjeteta, et tema elu on lill ja nurka nutma ta ei jäänud. Sellise naise poolt tormlevad parves ka teised isamesilased, üksinda ta kindlasti ei jää.
