Sarnaseid olukordi tuleb kindlasti ette ka mujal -- välikohvikus, bussipeatuses, vöötraja ees lubavat foorituld oodates või rannas. Kuigi vahel võib palvele rahvarohkes kohas mitte suitsetada järgneda suitsetaja torin, tasub enda ja oma lähedaste tervise eest kindlasti seista. Mõnikord ei pruugigi tegu olla pahatahtlikkusega, vaid suitsetaja ise ei tajugi, et sigaretisuits teisi võiks häirida. Ent kellelgi pole õigust muuta sind passiivseks suitsetajaks. Ka kogemata mitte.

Millised on passiivse suitsetamise tagajärjed?

Passiivne suitsetaja olla pole ainult ebameeldiv. Uuringud kinnitavad, et nii suitsetajad kui ka mittesuitsetajad alahindavad tubakasuitsu kahjulikku mõju kõrvalseisjatele. Tegelikult on sigaretisuitsu ebameeldiv lõhn ohu märk, et hingamegi juba sisse kahjulikke aineid ning mittesuitsetajal võivad tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjel tekkida täpselt samad haigused, mis suitsetajal. Lisaks on mittesuitsetaja kopsud tundlikumad ja suitsuga kohanemata ning kokkupuutel mürgiste ainetega võivad olla ohtlikud, mõnikord isegi pöördumatud tagajärjed. Kõrvalvoos leidub ka rohkem kahjulikke aineid, sest passiivne suitsetaja ei hinga läbi filtri.
Ka lühiajaline tubakasuitsu käes viibimine võib põhjustada mitmesuguseid vaevusi -- näiteks kinnist ja vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ning teisi allergiatele iseloomulikke tunnuseid. Samuti võib see põhjustada peavalu, iiveldust ja unisust. Järjepideval tubakasuitsuses keskkonnas viibimisel tõuseb märkimisväärselt kopsuvähki, aga ka teistesse vähkkasvajatesse haigestumise risk. Samuti kasvab võimalus haigestuda südamehaigustesse, võivad tekkida astma, kopsu- ja kõrvainfektsioonid ning ägeneda allergilised reaktsioonid.

Laps ühe ja sigaret teise käe otsas

Sugugi enneolematu pole pilt, kus vanem välikohviku laua taga lapse kõrval istudes suitsetab. Ning tänavatel kohtame liiga sageli vanemaid, kellel on laps ühe ja sigaret teise käe otsas. Ent lapsed on tubakasuitsu suhtes kõige kaitsetumad. Nad on sageli sunnitud leppima olukorraga, et täiskasvanud nende läheduses suitsetavad. Ka lühiajaline õues leviva sigaretisuitsu sees viibimine nõrgestab laste immuunsüsteemi, nad muutuvad haigustele vastuvõtlikumaks ning neil esineb sagedamini hingamisteede- ja kõrvahaigusi ning allergiaid. Passiivse suitsetamisega kokku puutuvad lapsed kogevad nii mõnigi kord ka psühholoogilisi probleeme -- õppimisraskusi, ärevust, hüperaktiivsust ja depressiooni. Ka on suitsetavate vanemate lastel võrreldes mittesuitsetavate vanematega eelsoodumus suitsetamise alustamiseks. Seetõttu tuleks laste juuresolekul vältida suitsetamist igas olukorras, ka kodusel grillipeol.

Ka e-sigaret on ohtlik

Ka e-sigareti tarvitamisel väljahingatav aur pole mürgistest ainetest vaba. E-sigareti aurupilvest on leitud nii nikotiini, hingamisteid ärritavaid lõhna- ja maitseaineid kui ka teisi keemilisi ühendeid, mis põhjustavad hingamisteede põletikku, kroonilist köha ning võivad tekitada südame-veresoonkonna haiguseid ja vähki. Sõltuvalt tootjast võib e-sigareti aur sisaldada ka aineid, mille mõju pole veel teada.

Julge end passiivse suitsetamise eest kaitsta

Meie tubakaseadus keelab suitsetamise avalikes ruumides nagu kohvikud, raamatukogud, koolide territooriumid, jalakäijate tunnelid, korterelamute koridorid ja bussipeatused. Ent sul on õigus suitsuvabale keskkonnale kõikjal ning julgustame sind oma tervise eest igal juhul seisma. Kui keegi seda õigust rikub, siis pöördu tema poole või eemaldu ise. Pea meeles, et kui tunned suitsulõhna, on sinu tervis juba ohus! Lisainfot passiivse suitsetamise kohta leiad aadressilt tubakainfo.ee.