Eveliis põrutab: no ausalt, öelge mulle, kellega ma pean magama, et mind Rahvusooperi nõukokku kutsutaks?!
Ma olen lõpetanud Tartu Ülikooli (okei, kõigest bakalaureuse, aga asi seegi). Ma olen hariduselt Norra filoloog. Ma olen kõrvalerialana õppinud avalikkussuhteid ja teabekorraldust. Ma olen Lillehammeri Høgskole`s õppinud kunstiajalugu. Ma olen Oslo Ülikoolis õppinud skandinaavia kirjandust. Ma armastan teatrit, ooperit, balletti ja klassikalist muusikat. Ma loen suhteliselt palju raamatuid. Ma hoian end kursis kultuuriuudistega. Ometigi ei näe ma kunagi oma meilboksis pakkumisi, et kallis Eveliis, tule meile Rahvusooperi nõukokku.
Sellised ettepanekud tehakse hoopis Martin Repinskile. Tegin täna Delfi uudised lahti ja mõtlesin, et ma ilma naljata olen sattunud mingisse paralleelmaailma nagu Marty McFly ja Doc Emmet. Palun tooge mind tagasi tulevikku. Rahvusooperi ülesanded on etenduste korraldamine, kontsertide ja etenduste kõrge kunstilise taseme tagamine, muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine.
Palun öelge mulle, kuidas sobitub sellesse võrrandisse Martin Repinski? Mida teeb tema õigesti ja mina valesti? Või kurat võtaks, kellega ma pean magama, et mulle ka selliseid tööpakkumisi tulema hakkaks? Või piisaks vaid sellest,et võtaksin kitsed ja hakkaksin eestimaist juustu müüma? Otse Hollandist ikka.
