Süda ei taha üle oma varju hüppamist

Südamepekslemine, ärevus ja stress võivad olla „päris“ haiguse tunnused. Kui analüüsid on täiesti korras ja depressiooni pole, peaks mõtlema füüsilise ja vaimse tegevuse tasakaalule. Kohviarmastajad ja tõsised suitsetajad, samuti alkoholi liigtarvitajad on ühel hetkel perearsti vastuvõtul ega lepi kuidagi, et harjumuste muutmine on võti, mis aitaks neid kõige tõhusamalt. Selliseid aktiivseid, tegusaid ja kiirustavaid, samas aga oma harjumuste vangis olijaid, enamasti vanuses 30–60, pöördub arsti poole päris tihti. Sageli on sarnased sümptomid ka menopausi või andropausi korral. Samalaadsete tunnustega pole välistatud ka rauavaegus, depressioon, kilpnäärme ületalitlus või infektsioonhaigus.

Arst püüab üles leida õige põhjuse, jagab soovitusi ja määrab ravi. Sellega aga kaasneb inimese enda kohustus oma tegevustes ja harjumustes midagi korrigeerida ning tunda huvi, kas organismil võib olla millestki puudu.

Kuidas tasakaalustada keha?

Ära põe! Mine arsti juurde. Laias laastus on kaks gruppi inimesi, kes võivad rohkem bioelemente vajada: ühed, kes ei saa neid toiduga piisavalt ja teised, kellel need seedetrakti hädade tõttu ei imendu. Neil, kes tarvitavad diureetikume, eritub ülemäära palju bioelemente neerude kaudu. Osa inimesi kaotab bioelemente kõhulahtisuse tõttu.

Bioelemendid on näidustatud rütmihäirete, väsimuse, lihasspasmide, ühekülgse dieedi, pika ja raske põdemise järgselt, olgu see siis insult, infarkt või raske trauma. Bioelemente vajab ka terve inimene, nt sportlane, sest tugeva füüsilise pingutuse korral teevad lihased tööd, tarvitavad toitaineid, mineraale ja rohkesti hapnikku. Oluliselt rohkem eritab sportlane higi, mis sisaldab nii vett kui ka soolasid ja ainevahetuse jääkprodukte.

Ka raskeid südame-veresoonkonnahaigusi põdenud inimesed võivad vajada rohkem bioelemente. Infarkti ja insuldi läbi teinud inimene võib võtta ravimeid, mis viivad kaaliumi ja magneesiumi organismist välja. Sellest on põhjustatud ka kaaliumi ja magneesiumi relatiivne puudus rakkudes, eriti lihasrakkudes ja luukoes. Infarkt ja insult on verevaeguse tõttu tekkinud rakkude hävimine ehk rakusurm, sealt ka kaaliumi vajaduse muutus.

Mis roll on kaaliumil ja magneesiumil?

Kaalium osaleb lihaste, südame, neerude ja kesknärvisüsteemi ainevahetuses, määrab sile- ja vöötlihaste toonuse, toimib neuromuskulaarses erutusjuhtes. Kaaliumipuudusel tekib väsimus, lihasnõrkus, seedeprobleemid, häirub neerude töö.

Magneesiumi vähesus põhjustab kaaliumi kadu rakust ning selle asemel imenduvad sinna kaltsium ja naatrium. Kaaliumil ja magneesiumil on meie kehas ülioluline seos. Organism saab magneesiumi toidust. Eritumine neerude kaudu ongi magneesiumi tähtsaim tasakaalu regulatsioonimehhanism organismis. Magneesiumipuudus tekib juhul, kui on kujunenud selle omastamise häired või kui eritumine neerude kaudu on suurenenud.

Mida tahab süda?

Lihas vajab funktsioneerimiseks väga palju erinevaid valke, ioone ja energiat ning energiakandjaid. Südamelihas on praktiliselt väsimatu, süda hakkab tööle varakult enne inimese sündi ja toimib vahetpidamatult kuni surmani.

Südant hoiab rõõmus meel, meelepärane töö ja piisav füüsiline tegevus. Toituma peaks mitmekülgselt ning vältima kiireid süsivesikuid ja rämpstoitu. Süda ei taha ülekaalu, suurt kogust alkoholi ja nikotiini. Süda haigestub, kui muretseme asjade üle, mis ei sõltu meist. Süda ei taha „üle oma varju hüppamist“ ning sellele sobib motiveeritud pinge ja rahulolu oma tegevuse üle.

Kui tahetakse südant toetada ning saada kiiresti ja kohest efekti, siis Pananginil on tõesti päris hea toime. Seda võiks võtta iga kuu 7−10 päeva kaks tabletti kolm korda päevas (söögi ajal), kui ei ole neerutalituse häireid või vastunäidustusi Panangini kasutamiseks. Reeglina sellise kuuriga kurja ei tee ja see võib oluliselt enesetunnet parandada. Väikses annuses ja pikalt võtmises pole erilist efekti, sest tegemist on ikkagi rakusisesesse süsteemi jõudmisega, seega pigem lühike, aga suuremas annuses, et depood saaks täidetud. Toimib nii aeg (10 päeva) kui ka ravim ise ning vahel on jõudnud selle aja jooksul kohale arusaam, et tasub midagi ka oma tegevustes ja harjumustes korrigeerida.