Hädaabikontratseptsiooniks nimetatakse meetodit, mille puhul kasutatakse seksuaalvahekorra järgselt hädaabina ravimit või vahendit rasedusest hoidumiseks.

Millal kasutada?
See sobib kasutamiseks siis, kui pill on ununenud võtta, vahekorra ajal kondoom purunes või libises maha või kui ei kasutatud kaitsevahendit (k.a seksuaalvägivalla juhtudel). Hädaabikontratseptsioon on ohutu meetod rasedusest hoidumiskeks, kuid ei ole sobiv meetod pikaajaliseks kasutamiseks.

Sellisel juhul saab kasutada kas pille või vaskspiraali. Eestis on hetkel ainukesena saadaval 1,5 milligrammi levonorgestreeli sisaldav pill (n-ö SOS-pill), mida tuleks sisse võtta esimesel võimalusel pärast vahekorda ning soovitavalt kolme ööpäeva jooksul. Teatud määral toimivad SOS-pillid ka neljandal ja viiendal päeval pärast seksuaalvahekorda, kuid nende tõhusus on sel juhul väiksem.

Tõenäoliselt on Eestisse lähiajal lisandumas mujal maailmas kasutatav mittehormonaalne ravim ulipristaalatsetaat, mis on efektiivne viis ööpäeva pärast kaitsmata vahekorda. Ka vaskspiraal sobib hädaabikontratseptsiooniks ja on pillidest tõhusam. See tuleks arsti poolt paigaldada kuni viis ööpäeva pärast kaitsmata vahekorda. Kuigi spriaal maksab pillidest rohkem, sobib see eelkõige naisele, kes soovib tõhusat rasestumisvastast kaitset ja tahab seda ka edasi kasutada.

Väiksem mõju ülekaalulistele
Mõnede uuringud väidavad, et hädaabipillid ei mõju nii tõhusalt ülekaalulistele naistele (kaal ületab 75-80 kilo). Küll aga on nii Euroopa kui Ameerika ametkonnad seisukohal, et ka nemad võivad pille kasutada ja nii ehk naa ületab kasu kahju. Siiski on mõnel pool maailmas soovitatud ülekaalulistele naistele kasutada vaskspiraali. Kui naine ise eelistab tablette, siis ulipristaalatsetaat võiks olla tõhusam kui levonorgestreeli sisaldavad pillid.

Viimased on saadaval apteegis retseptita. Vastunäidustuseks on ülitundlikkus toimeaine või abiainete suhtes või äge porfüüria. Vaskspiraali paigaldamiseks on vajalik pöörduda arsti vastuvõtule ning soovitav on võtta testid suguhaiguste suhtes.

Hädaabipillide kasutamisel on kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks iiveldus ja oksendamine. Kui oksendamine on toimunud vähemalt tund pärast SOS-pilli võtmist, peaks võtma teise SOS-pilli või kasutama mõnda muud hädaabimeetodit.

Pärast hädaabipilli manustamist peaks menstruatsioon algama ühe nädala jooksul või normaalsel ajal. Mõnel algab menstruatsioon tavapärasest veidi varem, teisel veidi hiljem ja verehulk võib olla suurem. SOS-pillid põhjustavad sageli menstraaltsükli häireid, kuid need on ohutud ning ei vaja kohest arstile pöördumist. Kui menstruatsioon hilineb rohkem kui üks nädal või kui menstraalvere hulk on tavapärasest väiksem, tuleks teha rasedustest. Kui rasedus tekib hädaabikontratseptsiooni kasutamisel, ei ole see rasedusele ohtlik.

Hädaabikontratseptsioon ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest ja vajadusel tuleks nende suhtes ennast testida. SOS-pille võib vajadusel korduvalt ühe tsükli jooksul kasutada, kuid siis on ka tsüklihäired sagedasemad.

Hädaabikontratseptsioon võib olla vajalik:
* kui kaitsmata seksuaalvahekorrast on möödunud maksimaalselt viis ööpäeva;
* kui regulaarset rasestumisvastast kaitset on kasutatud valesti;
* kui regulaarselt kasutatav rasestumisvastane kaitse on vedanud alt ja kaotab oma tõhususe ning kaitsmata vahekorrast on möödunud maksimaalselt viis ööpäeva.

Põhjused, miks senine rasestumisvastane kaitsemeetod kaotab oma tõhususe:
* seksuaalvahekorra ajal kondoom purunes või libises maha;
* kombineeritud hormonaalsete pillide kasutajatel ununes võtmata kaks või enam pilli;
* minipill ununes võtta ja sellest on möödunud enam kui 12 tundi; sellele järgneb aga kahe ööpäeva jooksul kondoomita seksuaalvahekord;
* kui rasestumisvastane plaaster või tuperõngas unustati asetada õigel ajal, eemaldati liiga vara või eemaldus spontaanselt;
* kui emakasisene vahend väljus spontaanselt.

Ivi Saar, Valvekliinik.ee