Raamatu mõte oli Jesperil õhus juba 15 aastat ja oma mõtted pani ta kirja kõikjale, mis parajasti kätte sattus, tualettpaberist vihikuni välja, ning nüüd oli õige aeg neil materialiseeruda raamatuks. Raamatust leiab palju Jesperit ennast, aga ka paljusid teisi mehi, keda kirjanik on oma teekonnal kohanud.

“Mees on naise vastand. Mees on kõike seda, mida naine ei ole ja naine on kõike seda, mida mees ei ole. Koos nad moodustavad terviku,” sõnab Jesper kindlalt. “Kõige hullem, millest ka meie ühiskonnas tekivad probleemid, on see, kui küsitakse vastassugupoolelt etteheitlikult: “Miks sina ei ole mina?”. See avaldub väga erinevates vormides ja enamuses küsija ei teadusta seda endale. Aga sellepärast ei ole sina, et ta on sinu vastaspool, tänu kellele te olete täiuslikud. Kui tema oleks sina, siis oleksitegi kaks poolikut.”

Jesper ise mõistis, et temast sirgub mees, siis, kui ta mõistis, et tema jalge vahel ripub midagi rohkemat kui mõndadel pikajuukselistel lastel, kellega ta koos mängis. “Mul on üldse elus vähe kindlaid eeskujusid olnud, olen igalt ühelt midagi noppinud ja siis mingi mehekujutise endale kokku pannud. Eks ma väiksena kuskil juhuslikult nähtud kangelaseks tahtsin saada, Ninja-kilpkonn või hoopis šokolaadi pealt nähtud Kalevipoeg.”

“Meheks olemisel on nii palju erinevaid külgi ja rolle ning eks aja möödudes mõni roll vajub ära, mõni tõuseb jälle päevakorda,” tõdeb ta. “Pead olema nagu Draamateatri näitleja, kes on pidevalt valmis uueks kehastuseks. Ega sa kodus ei saa olla see mees, kes sa oled töö juures ülemusena. Naine paneb kiirelt sulle panniga.”

Mehele omaste tunnuste puhul toob Jesper esmalt esile väliseid omadusi. “Loodus on seal oma töö ammu juba teinud ja tead, praeguses maailmas ei oska selle mehe sisemaailma kohta küll midagi öelda. Mis on õige või mis on vale? Tean seda, mis on minu jaoks õige, aga teiste? Võid olla macho, möku, kepimees, pereisa, traktorist või IT-miljonär, peaasi, et oled ise õnnelik ja su lähikondlased on ka rahul. Siis kõik toimib. Peaasi, et oled sina ise.”

Mehe roll naiste elus pole muutunud tuhandeid aastaid. “Põhivajadused on samad, mees on mees ja naine on naine. See, et me meestena oleme juurde mõelnud igasugu jama ja mõttetut pahna, mida naine kindlasti vajab, et meiega koos õnnelik olla, on juba meie probleem. Naine tahab ikka mehelt seda, mida ammustest aegadest on tahtnud — armastus, hellust ja et kodus oleks kodutunne. Eks seksistki kumbki ära ei ütle. See on minu arvamus ning feminismi ja muudel sarnastel teemadel ma sõna ei võta. Pole minu võitlus.”

Värske raamat on mõeldud lugemiseks nii meestele kui ka naistele. “Meestele seetõttu, et ehk saavad nad mõne hea mõtte või idee enda jaoks, et natukenegi lihtsamini elust läbi saada ja seda rohkem nautida. Naistele aga seetõttu, et mõistes paremini, mis meeste peas liigub, saavad ka nemad suuresti kaasa aidata sellele, et Eesti mees ei oleks kaduv nähtus.”