On mitmeid põhjuseid, miks inimesed enesega kompromissile lähevad, olles valmis veetma terve elu suhtes, mis neid ei rahulda: peamisteks on enamasti hirm üksinduse või ka uue alguse ees, usalduse puudumine elu vastu, energianappus, mis ei lase muutust algatada, või psühholoogiline, emotsionaalne või majanduslik sõltuvus partnerist. Määravaiks mõjutajaiks on kindlasti ka kodune kasvatus ja kultuuritaust, mis suunavad meie samme sageli hoopis enam, kui sellest ise arugi saame.

Vältimaks oma hirmudega silmitsi seismist, tundmatusse astumist ning ühiskonna survet, kriitikat ja halvakspanu, otsustavad paljud jääda suhtesse, mis neid tegelikult ei rahulda, surudes pidevalt alla omaenese emotsionaalseid vajadusi, selle asemel et astuda otsustav samm. Soovimata sellele valusale tõele näkku vaadata, langetakse tihti mitmesugustesse sõltuvustesse või leitakse asendussuhted või -tegevused, näiteks sumbutakse alkoholismi, pühendutakse lastele ja kodule või siis sukeldutakse ülepea töösse.