Silmad on meie imelise ja keerulise organismi üks keerukamaid osi. Tänu silmadele näeme teisi inimesi, esemeid, teid, erinevaid värve ja nii edasi. Nende abil saame köita, endaga kaasa viia ja isegi… tappa. Pöörakem tähelepanu mõnele tõsiasjale. Võtame näiteks silma klaaskeha, silma kõige mahukama osa — see koosneb üheksakümne üheksa protsendi ulatuses veest, aga vesi, nagu mäletame, on üks kõige kergemini juhtivaid ja absorbeerivaid aineid. Meie silmad on võimelised nägema palju rohkem, kui meie aju suudab tõlgendada. Öeldakse, et kui teile näidatakse ootamatult midagi, mida te pole kunagi varem näinud, siis te vaevalt näetegi seda — pigem te lihtsalt ei märka…

Mõnes Aafrika iidses šamaanirituaalis võeti lapsel, kes oli välja valitud oma hõimu oraakliks, juba kolmeaastasena võimalus kasutada normaalset nägemist. „Saatuse poolt” väljavalitud mudilasele seoti paks side silmadele ja mitte kunagi oma elu jooksul ta seda enam ära võtta ei tohtinud. Inimesed uskusid tollal, et silmanägemisest ilmajätmine annab talle erilise ande näha asjade sügavaimat olemust. Võib ju skeptiliselt muiata ja haletseda meie kaugeid eellasi, kuid niimoodi üles kasvanud šamaanidest — kurnavate meditatsioonide ja pideva teadliku keeldumisega ühest kõige olulisemast inimese tundeorganist — said kõige võimsamad teejuhid hauatagusesse maailma ja ka kõige osavamad nõiad. Šamaanid ei vaja kunagi teejuhte ega abilisi. Nad orienteeruvad suurepäraselt erinevates maailmades üheaegselt ja veelgi enam — oraaklid juhivad teisi.

Hinged ütlevad, et meie silmad on võimelised välja kiirgama tohutu hulga kontrollimatut energiat ja meie soove ellu viima.

Kui vaatate kedagi armastusega, siis tungivad teie silmadest välja kõikehõlmava jõu kiired, mis toidavad aktiivselt teie ihaldusobjekti. Õnnetuseks või õnneks inimesed lihtsalt ei suuda oma puuduliku perifeerse nägemisega näha kogu seda energeetiliste sähvatuste tulevärki, mida saab edasi anda kuitahes kaugele vaid millisekundiga. Piisab ka sellest, kui heita kellelegi kiire pilk, täis ujedust ja naiivset armumist — ka fotol, kui juhtute asuma tuhande kilomeetri kaugusel…

Vihkamist täis pilk on täiesti vastupidise mõjuga. Asjata ei öelda: pilguga hävitama. See ütlus annab parimal moel edasi raevuka pilguvahetuse aistingu. Kui inimene vaatab oma vastast tigedusega, siis samal hetkel toimub energeetiline vastastikune pommitamine rakutasandil. Negatiivselt meelestatud inimeste bioväli hakkab sellistel hetkedel tööle maksimumiga ja lõpetab oma valdaja kaitsmise, sest on täielikult keskendunud ründetegevusele.

Mineviku juurde tagasi tulles näeme, et kõik šamaanid, nõiad ja võlurid kasutavad tihti oma rituaalses maagias kõikvõimalikke maske. Silmad ei ole nende jaoks mitte ainult üks tähtsamaid relvi, vaid ka üks haavatavamaid kohti… Inimese silmad on teise maailma olendite jaoks kõige mugavam ja lihtsam sissepääs meie reaalsusesse. Paljusid „hullumeelseid“, kes näevad igasuguseid veidraid „asju“, just nemad sellisel moel piinavadki. Enamus tänapäeva maagidest ja okultismiga tegelejatest kasutavad kontakti puhul hingede maailmaga tavalisi prille või läätsi. Ettevaatus ja arukus on maagias alati hinnas olnud. Tähtis on meeles pidada, et kasutades teispoolsuse pilku peavad sinu silmad olema kinni!

Siia maailma tulles imestame siiralt kõige üle, mida näeme ja me võimegi näha uskumatuid asju. Vanuse lisandudes õpivad paljud teisi kuulama, teised aga vastuvaidlematult alluma. Sellise stsenaariumi puhul ei ole te enam teispoolsusele huvitav ja te mõlemad sulgute üksteise ees.

Üks mu tuttavatest viibis kord pimedas erakluses (ingl k dark retreat). Ta kattis silmad valgust mitte läbi laskva sidemega ning oli absoluutses pimeduses ja täielikus vaikuses nelikümmend üheksa päeva. Onnis kaugel põhjalas, kus ta oma puhastumist läbi viis, ei olnud rohkem kedagi. Ta ei söönud peaaegu midagi ja ka vee tarbimine oli viidud miinimumini. Tingimustes, kus aja tajumine on hägustunud ja „vaadata“, välja arvatud iseendasse, pole kuhugi, hakkab aju tasahaaval olukorraga kohanema ja aktiivselt otsima midagigi, mida uurida. Inimene juba on kord selline uudishimulik. Järk-järgult pimedus hajus… aeglaselt ja väga ettevaatlikult näitab end teispoolsus ja kinnitab oma kohaolekut. Alguses on need imelikud hõõguvad kujutised, mis ujuvad läbitungimatus udus sinu ümber, seejärel räägib olendite jäise hinguse tajumine selget keelt sellest, et uksed teise maailma on lõpuks ometi sinu ees valla…

Väga tähtis on erakluse protsessi mõistmine. Kui inimene paneb maski silmadele ja läheb kusagile kõrvalisse kohta üksindust veetma, siis vaevalt teispoolsuse asukad temaga kontakti astuvad ja tõenäoliselt teeb ta enda aju temaga trikke. Meeleheitel katsetaja võib lihtsalt hulluks minna. Vaja on omada ettevalmistatud teadvust ja puhtaid mõtteid, mida saavutatakse treeningute ja põhjaliku tööga iseenda kallal. Peate aru saama, et „rännakuks“, mis muudab igavesti teie reaalsust, tuleb täielikult loobuda senisest eluviisist ning unustada kõik senituntud teadused ja universumi põhimõtted. Tuleb lõpetada oma mõtete kontrollimine, kulutada väärtuslikku energiat mitte millelegi ja pidevalt pimeduses silmadega midagi seletada püüda.

Küllap olete kuulnud väljendit „hirmul on suured silmad“. Kui inimene näeb midagi ebatavalist, siis enamasti ta ehmub, on ju hirm meisse juurnunud juba noores eas. Mõnikord ei lase niinimetatud alalhoiuinstinkt teil asuda teatud elualadele, kuid mõnikord muutub hirm nagu nakkuseks, eraldab teid üks kord ja alatiseks teadmistest teiste maailmade kohta ja kõrgematest olenditest. Kellele on seda vaja ja kui koletuslik on hirmu olemus, sellest räägime hiljem, seni aga püüdke vaadata kõike erineva nurga alt. Tunnetamise kaheksaharuline tee — see on selge näide sellest, kui paljut me lakkame nägemast, kuni pole oma ihusilmaga näinud kasvõi ühte külge, mis iganes see siis ka poleks.

Vaadates inimestele silma, tulin ükskord järeldusele, et enamik tahab meeleheitlikult näha rohkem, kuid vaid vähesed püüavad kõigepelt endasse vaadata…