Miks hambad lähevad puseriti?

Põhjusi võib olla mitmeid. Hambumusanomaaliat võib tekitada näiteks hambaalgme vale asend lõualuus, mis põhjustab hamba vale lõikumissuuna. Kõige enam esineb sellist olukorda ülemistel esimestel jäävpurihammastel ja -silmahammastel. Mõnikord võib hamba lõikumist takistada ka komplektiväline ehk lisahammas, mida esineb enim ülakaares esihammaste vahel.

Veel üks tegur, miks hambad puseriti lähevad on nii piimahammaste kui jäävhammaste varajane kaotus. Lastel vahelduvas hammaskonnas tekivad probleemid, kui enneaegselt on kaotatud piimamolaarid ja -kaniinid (teisisõnu puri- ja silmahambad). Pärast piimamolaaride kaotust nihkuvad jäävpurihambad ettepoole, mis tähendab, et veel lõikumata eespurihammastel võetakse ruum ära.

Kui enneaegselt on eemaldatud piimasilmahambad, siis tekib ruumipuudus jäävsilmahammastele, kuna jäävlõikehammastel on lõikumissuund hambakaarel tahapoole.

Täiskasvanutel, kellel on hambahaiguste või trauma tõttu hammas eemaldatud, hakkavad samuti kõrval- ja vastashambad aja jooksul kalduma defekti suunas ja seega hambad ei ole enam ilusti reas.

Lisaks on võimalik, et hambad lähevad puseriti väliskeskkonnast tingitud teguri või mõne kahjuliku harjumuse tõttu. Üks kahjulikest harjumustest laste puhul on näiteks pöidla imemine, mis tekitab kahju nii hammaste asendile kui lõualuude kasvusuunale. Oluline on teada, et ortodontilist ravi ei ole mõtet alustada ennem, kui kahjulik harjumus on eemaldatud.

Meie kliimas on sage probleem krooniline ninahingamistakistus (allergiad, suurenenud adenoidid ja kurgumandlid), mis võib põhjustada valet pea, kaela ja keele asendit. Kui nina on kinni, siis selle kaudu hingata on pea võimatu ja tekibki olukord, kus hakatakse hingama läbi suu. Normaalse ninahingamise korral on suu kinni ja keel toetub suulakke. Suu kaudu hingates vajub keel suupõhja ning ei toeta enam ülakaart seestpoolt. Ülakaar muutub kitsaks, tekib ruumipuudus ülemistel hammastel ja risthambumus.

Kas ja kuidas saab hammaste puseriti minemist ennetada?

Kui hambaanomaalia ei ole tingitud pärilikust põhjusest, siis enamasti on võimalik ka probleemi tekkimist ära hoida. Näiteks lapseeas kahjulike harjumuste (pöidla imemine) kõrvaldamine või funktsiooni ümberõppimine (vale neelamismuster: neelamise ajal keel hambakaarte vahel) või funktsioonihäire eemaldamine (krooniline ninahingamistakistus), et hambumusanomaaliat jäävhammaskonnas ei tekiks.

Hammaste puseriti minemist aitab ennetada õigeaegne hambaravi ja hamba puudumise korral kohene hamba asendamine — täiskasvanutel proteesiga ning lastel vahelduvas hammaskonnas kohahoidjaga, kui on enneaegselt eemaldatud piimahammas. Proteesi või kohahoidja kasutamine takistab kõrval olevate hammaste nihkumist defekti suunas.

Kuidas saab puseriti hambarea sirgeks?

Piimahammaste korral üksikute hammaste asendianomaaliaid üldiselt ei ravita, küll aga saab nende hammaste pealt prognoosida jäävhammaste kasvu. Kui lapsel on piimahammaskonna viimases faasis hammaste vahel vahed, siis on see väga hea näitaja. Järelikult on jäävhammastel koht kuhu lõikuda, sest need on suuremad kui piimahambad.

Jäävhammaste puhul on ravivahenditeks enamasti breketid või kapeaparaadid (nt invisalign süsteem) ning vajadusel ka mõni lisaaparaat. Tulemuse säilitamine ehk retensioon on täiskasvanutel sageli eluaegne.

Kui patsient on motiveeritud ja valmis koostööks arstiga, siis õige raviplaani korral lootusetuid juhtumeid ei ole.