Kas on võimalik toitumisega ennetada vähki või ravida vähki (ja kui on, siis kuidas)?

Otseselt ei ole võimalik ühegi vähihaiguse teket ära hoida piirates oma toidulauda, seega ei saa me väita, et mõne toidu söömine või mittesöömine kindlalt vähihaiguse teket soodustab. Toitumisteadlased on veenudnud, et hea tervise aluseks on tasakaalustatud toit, mis sisaldab kõiki vajalikke toitaineid ning mineraale. Vähihaiguse ravi ajal on samuti oluline osa toidul, mistõttu on Regionaalhaiglas vähiravi meeskonnas toitumisspetsialistid.

Kui sümptomeid pole, siis kas ei avastatagi vähki enne nende ilmnemist või siis rutiinse kontrolli käigus või mingi muu kontrolli käigus? Olen puutunud kokku näiteks juhtumiga, kus patsiendilt eemaldati ussripik, mis saadeti rutiinsele patoloogilisele uuringule, mile käigus avastati lisaks harjumuspärasele põletikule ka vähkkude. Sarnaseid juhtumeid on olnud hulgi.

Vähihaiguse diagnoosimine nö “juhuleiuna” ei ole harv, kuid vale oleks väita et ka igapäevane. Kui vähk diagnoositakse juhuslikult, muude uuringute või protseduuride käigus ning tegemist on varajase vähiga võime seda nimetada õnnelikuks leiuks.

Kui suur on tõenäolisus, et kokkupuute lapsepõlves plii ja elavhõbedaga (sulatamine, mängimine nende raskemetallidega, nt vaskmüntide “hõbedaks” muutmine jms) võib põhjustada tulevikus vähi arengut?

Inimesed puutuvad elu jooksul kokku erinevate potentsiaalselt kahjulike ainetega. Tõepoolest on osadel neist ka kantserogeenne toime, mis teoreetiliselt tõstab riski haigestuda erinevatesse haigustesse. Paraku ei ole individuaalne riski hindamine kuigivõrd täpne, mistõttu on raske Teie küsimusele väga konkreetset vastest anda.

Abikaasa käis kaks kuud enne vähidiagnoosi songaoperatsioonil ja ei leitud midagi ohtlikku. Kaks kuud hiljem oli neljanda staadiumi käärsoolevähk. Kuidas see võimalik on, et tol korral midagi ei leitud?

Kui Teie abikaasal puudusid kaebused ning haigusilmingud, mis viitaksid käärsoolevähile, siis plaanilise songaoperatsiooni käigus võib haigus tõepoolest märkamata jääda. Seetõttu on väga oluline kõikidest tervist puudutavatest vaevustest või muutustest ka oma arstiga rääkida.

Palju räägitakse erinevate toitude ja toiduainete vähivastasest toimest. Kas mõnedki neist juttudest vastavad tõele või on tegu puhtalt turundusega?

Tervislik toit ja mõõdukas füüsiline koormus aitavad vähihaige ravis palju. See on vajalik, et organism tuleks toime raske ning sageli organismi kurnava raviga. Ühelgi kindlal toidul vähivastast toimet, mis asendaks nö traditsioonilise onkoloogilise ravi, ei ole tõestatud. Minu isklikul arvamusel on toidulisandite turundus väga tulus äri, kuid tervislikku ja tasakaalustatud toitu ei asenda ükski purgist saadav “imevitamiin”.

Miks Eestis ei ole vähi raviks alternatiiv ravi kliinikuid?Teatavasti keemiaravi ei toimi 97 % juhtudel.

Heal meelel küsiks vastu, millisel allikal põhineb küsija väide, kuid ei saa. Seetõttu vastan vaid isiklikule töökogemusele tuginedes jättes samuti kõrvale teaduslikud allikad — minu praktikas ei ole ette tulnud ühtegi juhtu, kuid alternatiivmeditsiin oleks edukalt asendanud traditsioonilise vähiravi. Küll olen aastate jooksul ravinud haigeid, kes on saanud abi ka keemiaravist. See protsent ei ole 3.

Kas järjekord on selline tsüst, kasvaja ja vähk? Kas tsüsti teket saab ära hoida ja miks millest see tekib? Kui suur peaks tsüst olema,et sellega midagi tegema hakatakse? Mul on peas 4mm tsüst.

Sellist “järjekorda” ei eksisteeri. Vähk võib aja jooksul alguse saada nii healoomulisest muutusest, kui võib tekkida ka nö “tühjale kohale”. Termin “kasvaja” on oma olemuselt kas healoomuline või pahaloomuline. Ka healoomulisi kasvajaid eemaldatakse, kuid mitte alati, sest selleks puudub otsene vajadus. Oluline on märkida, et kõik healoomulised kasvajad ei muutu pahaloomulisteks, pigem vastupidi, väga väike osa healoomulistest muutustest omab potentsiaali muutuda pahaks. Kui me räägime otseselt nahamuutustest ning Teil on mure oma tervise pärast, siis esimene soovitus on muutust näidata oma perearstile või nahaarstile.