Kui minu ema suri rinnavähki, kas see on ka minu kindel saatus?

Sinu ema sai võitu rinnavähist. Sinu isa elab aastaid diabeedi diagnoosiga. Paraku ei ole võimalik aega tagasi keerata ning perekonna ajalugu muuta. Ent on võimalik vähendada riske, et samad haigused sindki ei tabaks.

Igal meist on umbes 25 tuhat geeni ning igaüks kannab endas informatsiooni — silmade värvi, nahatüübi, isegi jalgade pikkuse ja puusaümbermõõdu kohta. On olemas ka geenid, mis vastutavad meie tervisliku seisundi eest. Mõnedel neist võivad olla tähtsusetud kõrvalekalded, mis võivad mõningate haigestumiste riski tõsta. Õnneks pole geenidel 100%-list võimu. Selles, kui terve ja energiline sa oled, ei ole oluline mitte üksnes pärilikkus, vaid ka sinu igapäevased harjumused. Näiteks viitavad uuringud sellele, et inimesed, kes on viinud oma ellu vaid neli muutust (jätsid maha suitsetamise, toitusid tervislikult, tegelesid 5 päeva nädalas spordiga ning vähendasid alkoholi tarbimist 1 veinipokaalini päevas) alandasid 63% võrra riski surra haiguste kätte lähema 20 aasta jooksul. Jah, on tõesti võimalik võitu saada geneetilistest eeldustest.

Kuidas siis seda teha?

Pärilikkus

II tüübi diabeet

Diabeet on üks haigustest, mille puhul on oluline osa geneetikal. Näiteks kui üks kaksikutest on haigestunud diabeeti, siis on teisel kaksikul riski suurus 75% samuti haigestuda. Samas on meie igapäevased harjumusedki olulised ning võivad paljutki muuta. Parim viis on võimalikult palju liikuda, kuna füüsiline aktiivsus võimaldab loomulikul moel alandada glükoosi taset veres ja hoida kehakaalu kontrolli all.

Mida teha?

1. Ei ühtegi tundi ilma liikumiseta

Üle 1-2 tunni järjest ei tohiks istuda. Istuv töö või harjumus pikki tunde teleri taga veeta tõstavad tunduvalt II tüüpi diabeeti haigestumise riski. Liikumise puudumine häirib suhkru ja rasva metabolismi loomulikke protsesse. Kui pead tööl pikki tunde arvuti taga veetma, ürita vähemalt 5 minutit tunnis mööda koridori liikuda.

2. Mine pärast sööki jalutama.

10-minutiline jalutuskäik pool tundi pärast igat söögikorda (kokku umbes 30 minutit päevas) aitab alandada suhkrutaset veres. Tänu liikumisele aktiviseerub ainevahetus ning sa kulutad söögi ajal saadud kaloreid.

Pärilikkus

Rinnavähk ja pärasoolevähk

Geneetikal on mõlema haiguse puhul suur roll. Rinnavähi risk kasvab peaaegu kahekordseks, kui sama diagnoos on mõnel lähisugulasel (emal, õel, tütrel). Ning arstide arvates on kuni 30% kõikidest pärasoolevähi juhtudest nendel inimestel, kelle pereliikmed on seda haigust põdenud.

Mida teha?

1. Jälgi oma kehakaalu

Liigsed kilod suurendavad mõlema haiguse tekke riski. Näiteks tõuseb rinnavähi tõenäosus 17% võrra liigse kehakaaluga naistel. Aga nendel, kelle kehakaalu indeks on kõrgem kui 35 (rasvumine) on risk haigestuda 58% kõrgem kui normaalse kaaluga naistel. Lihtsamad viisid hoida oma kaalu kontrolli all on kodus toidu valmistamine ning söömisest loobumine lugemise ajal ja teleri ees istudes. Süüa tuleb aeglaselt, et õigel ajal täiskõhutunnet märgata. Söögikordade vahe ei tohiks olla üle nelja tunni. Kui kõht on väga tühi, on toidukoguse kontrollimine keeruline.

2. Jälgi oma alkoholi tarbimist

Umbes 9% kõikidest rinnavähi juhtumitest on seotud alkoholi kuritarvitamisega, kinnitavad Ameerika teadlased. 10 grammi piiritust päevas (sisaldub 140 ml veinis), suurendavad 7% võrra jämesoolevähki haigestumise riski. Enamike tervete inimeste puhul peetakse ühte pokaali päevas ohutuks. Kui aga sinu peres on olnud rinnavähi või pärasoolevähi juhtumeid, tasub vähendada pokaalide arvu 1-2 pokaalini nädalas. Parem oleks aga üldse alkoholist hoiduda.

3. Mõõda ära oma talje ümbermõõt

Toitumisharjumuste muutmine ja regulaarne füüsiline aktiivsus võivad enesetunnet kardinaalselt muuta. Lisaks on oluline jälgida oma talje ümbermõõtu. Isegi kui sinu kaal on normi piires, on olemas tõenäosus, et vistseraalse rasva kogus on suurenenud. Vistseraalne rasv ladestub kõhupiirkonda elutähtsatesse organitesse ja nende ümber. See rasv on oluline kaitsmaks siseorganeid. Ent need ladestused ei tohi ületada 10-15% lubatud kogusest.

Liigne vistseraalne rasv võib esile kutsuda terve rea haigestumisi, nende seas on südame-veresoonkonna ja onkoloogilised haigused. Arstid kinnitavad, et soodumus vistseraalsete rasvade ladestumisele on tingitud eeskätt geneetikast. Enam veab pirnikujulise kehaehitusega naistel. Reeglina ladestub neil seda rasva vähem. Ent sõltumata kehakujust, võib üle 40-aastastel naistel alaneda naissuguhormoonide tootmine, seega suureneb vistseraalse rasva kogunemise tõenäosus. Selleks, et vältida „ohtlikku” rasva, on targem läbi teha meditsiinilised uuringud. Ent umbkaudseid mõõtmisi saab ka kodus teha. Alustuseks mõõda oma talje: kui ümbermõõt jääb meditsiinilistesse normidesse, pole vaja muretseda. Naiste norm on kuni 88 cm, meestel kuni 94 cm. Siis arvuta oma talje ja puusade suhe. Selleks jaga talje ümbermõõt puusaümbermõõduga. Saadud koefitsient näitab kõrvalekaldumist normist. Naistel on see suurem kui 0,88, meestel suurem kui 0,95.

Pärilikkus

Osteoporoos

Kui mõnel pereliikmel on selline diagnoos, tõuseb risk haigestuda 85%. Kui aga oled hetkel 30 — 50- aastane, võid ennast kaitsta.

Mida teha?

1. Varu kaltsiumit ja D-vitamiini

Naised kaotavad kuni 20% luude massist esimese 5-7 aasta jooksul pärast menopausi. Seetõttu on oluline, et juba nooruses oleksid luud terved ja tugevad ning organism ei tunneks puudust D-vitamiinist ja kaltsiumist. Söö piimatooteid, sardiine ja rohelist. Sa vajad rasvast kala, taimeõli ja munakollaseid. Ning ära unusta päikese käes viibimist.

2. Hüppa

Parim viis oma luid tugevamaks muuta on hüppamine. Piisab, kui hüppad kaks korda päevas 20 hüpet korraga.

Pärilikkus

Depressioon

Ka depressioon kuulub haiguste hulka, mis võivad geneetiliselt edasi kanduda. Kui ühel vanematest on diagnoositud depressioon, tõuseb risk haigestuda 3 korda. Kui aga hoolega jälgida oma emotsionaalset seisundit, võib probleeme vältida.

Mida teha?

1. Õpi lõdvestuma

On tõestatud, et inimesed, kes tegelevad 2-3 korda nädalas hatha-joogaga, õpivad fokuseerima oma tähelepanu keha ja hingamise tunnetamisele. Sellega vähendavad nad olulisel määral ärevust ja depressiooni sümptomeid.

2. Kontrolli, kui kaua aega sa veedad sotsiaalvõrgustikes.

Mida kauem täiskasvanud seal oma aega veedavad, seda sagedamini tekib neil depressioon, kinnitavad Pittsburgi Ülikooli teadlased. Alandamaks depressiooni haigestumise riski vähenda oma virtuaalsete sõprade nimekirja ning jäta alles vaid need, keda sa reaalses elus tunned ning kellega soovid olla kontaktis ka väljaspool võrgustikke. Näib, et info (eriti negatiivse) üleküllus loob ületamatu koormuse meie närvisüsteemile.

Allikas: Domašni Otšag