“Laste potilkäimise alguse nihkumises hilisemale ajale on puhtalt “süüdi” tänapäeva mugavad mähkmed, mis imevad kõik endasse ja jätavad lapsele mõnusa kuiva tunde ka peale pissimist.

Minu lapsepõlves selliseid mugavusi polnud, olid vatitäidisega korduvkasutuses marlisidemed, mida ema vahepeal siis pesema pidi. Väikelastega pere elukoha võis juba kaugelt ära tunda, sest nende õuesid kaunistasid alati pesunöörile riputatud marlisidemetest “lipud”. Ja nendega oli nii, et peale pissi oli ehk minutijagu hea soe olla, seejärel muutus olemine märjaks, külmaks ja vastikuks.

Uskuge või mitte, aga mina ja enamik minuealisi hakkasid potile nõudma juba enne aastaseks saamist, keegi ei tahtnud ses märjas kaltsus olla. Laps pole loll, ta saab aru küll, mis vastiku enesetunde põhjuseks ja õpib seda kiiremini olukorda vältima.

Muide, sama kehtib tänapäeval vanurite kohta, kel pidamine streikima kipub ja kasutavad neile mõeldud mähkmeid. Paljud on nendega juba nii mugavaks läinud, et mõne tilga kogumiseks mõeldud mähkmesse lastakse mõnuga kogu häda ära, hakka veel kempsu kooberdamisega vaeva nägema.

Inimene läheb alati kergema vastupanu teed, imikust raugani ja vaid teatud toimingute ebamugavus sunniks neid käitumist muutma.”

Lugeja, jaga meiega, millal sinu laps hakkas potil käima ja kuidas sul see õnnestus?