“Mõistusega saan aru, et kõik hakkas kiiva kiskuma juba mõnda aega tagasi ja lahkuminek oligi parim variant kõigile. Rutiin ruineeris mõlemaid ning mees leidis väljapääsutee kõrvalsuhte näol. Kui lugu välja tuli, palusin tal ära minna. Koliski noore naise manu ja mina jäin meie teismeliste lastega.

Poolteist kuud on möödas..ja no ikka liiga tihti tuleb enesehaletsus ja mõte ketrab, et kas ja kuidas oleks ehk ikka saanud koos edasi minna. Läheb ikka mingil ajal see üle?”

Äkki saad siit lohutust: