Lea Danilson-Järg tõi välja, et naise otsus, kas sünnitada või mitte, sõltub keskkonnast. “Tingimuste loomisega tegelevad rohkem mehed ning nemad ka vastutavad rohkem. Meditsiini areng laste saamisel on üle hinnatud. Sündivuse langus eelnes juba sellele, kui tekkisid kindlad vahendid selle vältimiseks. Toimus majanduse ja mõttemallide muutus,” ütles ta.

Praegu on Eestis olukord selline, et 40 naist sajast ei saa ühtegi last või saab ainult ühe. Kuus naist sajast saavad neli või rohkem last. Nii et suur osa meestest ja naistest jäävad taastootmisest täiesti välja. Ka see on tõsine murekoht, aga esmajoones peaks keskenduma hoopis neile, kellel on vähe lapsi.

“Selleks, et põlvkondade järjepidevust soosida, lahendab riik valet ülesannet. Ülesanne, mida üritatakse lahendada, on need 40 naist sajast, kes üldse ei sünnita. Aga me peaks tegelema selle 60%ga — miks nad piirduvad vaid kahe lapsega? Kuigi peres on armastus, hea paarisuhe ja kõik on hästi, siis miks on neil ikkagi ainult kaks last? Me peaksime selle küsimuse ära lahendama, siis on võimalik mingisugusele tulemusele jõuda,” kinnitas ta.

Tema sõnul on Eestis praegu kõik tingimused loodud selleks, et peredes oleks vähe lapsi. Suurpered peavad endale aga ise tingimusi looma. “Ka mittemidagi tegemine suunab inimeste kätumist. Inimestel ei ole vabadust otsustada pere suuruse üle — vaba valik oleks see, kui laste juurde sündides pere majanduslik seisukord ei halveneks.”

Danilson-Järg tunnistas, et imestab alati, kui räägitakse sellest, et Eestis on raske lapsi kasvatada. “Meil on tasuta haridus, superhead võimalused lastehoiuks võrreldes näiteks Saksamaa ja Itaaliaga. Uuringud näitavad, et lasteaiakohtade puudus ei ole põhjus, miks meil nii vähe lapsi sünnib,” kinnitab ta.