Puhkused toovad endaga kaasa kamaluga meeldejäävaid seiklusi ning enamike inimeste jaoks on tegu perioodiga, mida on kaua oodatud. Seepärast oleks eriti kurb, kui puhkusereisi jäävad varjutama tervisehädad, mis olnuks välditavad või vähemalt leevendatavad.

Just sellepärast on oluline kohvri pakkimist alustada reisiapteegist. Kahtlemata sõltub selle sisu eelkõige sellest, kuhu on plaanis reisida ja mida seal tehakse. Reisiapteeki koostades tuleb arvestada ka reisijate vanusega ning varasemate tervisehäiretega. Inimesed, kes tarvitavad igapäevaselt ravimeid, ei tohi reisile minnes arsti koostatud raviplaani eirata ning peaksid kindlasti kaasa võtma ka endale määratud toetavad preparaadid ja vahendid.

Sõltumata reisi sihtpunktist võiks alati kaasas olla antibakteriaalse toimega geel või salvrätikud, et saaks igas olukorras käsi puhastada, valu- ja palavikuvastane ravim ja plaastrid — nii haavadele kui ka võimalikele villidele. Valuvaigistitest ja palavikualandajatest sobivad täiskasvanutele reisile näiteks paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad tabletid, lastele aga paratsetamooli siirup või küünlad ja ibuprofeeni siirup.

Ent millega reisitüübist lähtuvalt veel arvestada võiks?

Suusareisid

Suusapuhkusele sõites tuleb reisiapteeki esmalt päikesekaitsevahend soetada. Reisile on hea kaasa võtta väiksemad pudelid päikesekaitsekreemi ning mugav on kasutada ka 50+ faktoriga päikesekaitsepulka, mida on lihtne näole kanda. Päikesekaitsepulka tohib lennureisi ajal hoida käsipagasis.

Kindlasti võiks suusareisil kaasas olla ka külmetuse eest kaitsvad kreemid.

Paratamatu osa reisimisest on ringi liikumine — seda nii auto, bussi, rongi, laeva kui ka lennukiga. Paljudel tekivad just mägedes liigeldes merehaiguse sümptomid — iiveldus, oksendamine ja peavalu. Iivelduse ja teiste merehaiguste sümptomite leevendamiseks tasub reisiapteeki panna iiveldusvastased tabletid.

Päikesereisid

Üks päikesereiside põhilisemaid terviseprobleeme on kõhulahtisus, mis on põhjustatud nigelatest sanitaartingimustest või eksootilise toidu söömisest, mille seedimisega organism harjunud pole.

Immuunsüsteemi tugevdamiseks ja kõhuprobleemide vältimiseks tasub juba enne reisi läbi teha üks piimhappebakterite kuur. Soovitatav on valida probiootikum, mis sisaldab mitme erineva tüvega piimhappebaktereid. Piimhappebakteritest on abi nii kõhukinnisuse kui –lahtisuse korral.

Raskemate juhtumite korral on abi ka loperamiidist, mis on aga ennekõike hädaabiks, mitte pikaaegseks kasutamiseks. Rehüdratsiooni pulbrid aitavad taastuda kõhulahtisusest, oksendamisest või liigsest päikesest põhjustatud vee ja elektrolüütide kaost.

Loomulikult tuleb end ka päikese eest kaitsta. Päikesepõletus ei hüüa tulles ning selle leevendamine tagantjärele on vaevaline protsess. Oluline on ennetada päikesepõletust ning katta oma nahk ja eriti just nägu päikesekaitse vahendiga. Lisaks tasub kaasa pakkida ka päikese käes viibimise järgselt nahka jahutav geel, mis sobib ka kuuma vee, tule, kuuma pinna kui ka keemiliste reaktsioonide poolt põhjustatud põletuste korral. Päikesepõletuse korral, aitab nahka pehmendada, rahustada ja niisutada ka Aloe Vera geel, mida võib kasutada hooldava vahendina ka lihtsalt kuiva naha, väiksemate põletuste, päikesepõletuste ja venitusarmide korral.

Probleem, millega päikesereiside nautijad üha enam kokku puutuvad on ka Mallorca akne, mis tekib kreemide ja päikesekaitsevahendite ning päikese koosmõjul. Just seepärast on oluline kasutada võimalikult kaasaegse koostisega kreeme, kuhu pole lisatud võimalikku löövet tekitavaid kõrvalaineid. Seetõttu on mõistlik soetada päikesekaitsetooted just apteegiriiulilt, mitte rannakioskist.

Siseturism ja linnapuhkus

Ilmselt ei saa ükski eestimaalasest puhkaja hakkama ilma Eestimaa looduseta. Looduses puhkaja omakorda ei saa läbi putukatõrjevahendita. Putukatõrjevahendi valikul võiks valida toote, mis aitab nii sääskede, parmude kui puukide vastu ja lastele mõeldud tooted võiksid pigem sisaldada looduslikke komponente.

Putukahammustuse sügelust ja punetust aitab vähendada antiseptik, aga ka allergiavastased tabletid. Põhiline esmaabikarp võiks sisaldada ka haava- ja villiplaastreid.

Pikemaks auto-, bussi- või lennukisõiduks on soovitatav jalga tõmmata reisipõlvikud, et tagada normaalne verevool ja vältida trombide teket.

Reisiapteegis võiks olla ka jäägeel — seda saab panna kõndimisest väsinud või turses jalgadele, valutavatele lihastele ning paistes punetavatele kohtadele, kui on hammustanud tundmatu putukas.

Aktiivne puhkus

Puhkust on võimalik veeta ka aktiivselt — olgu see siis mägedes matkates või lohesurfides. Tuleb arvestada, et seda tüüpi puhkustega võib ka palju ootamatusi kaasneda, mistõttu tuleb ka kindlustus vastav valida.

Mõne terava ääre või õnnetu kukkumise tõttu on lahtised haavad või lihtsalt marrastused kerged tulema. Sellisel juhul tuleb puhastada tekkinud haavad ja marrastused, et vältida infektsiooniohtu ja raskemaid tüsistusi.

Esimese asjana tuleks võimalusel nahk puhastada suuremast mustusest voolava ja puhta vee all. Seejärel tuleks nahka desinfitseerida antiseptilise lahusega.

Puhastatud nahavigastus tuleb ka kinni katta, mis aitab sellel kinni kasvada ning takistab võõrkehade sattumist haava sisse. Väiksemate haavade puhul piisab veekindlatest plaastritest, suuremate marrastuste korral tasub reisiapteeki varuda näiteks 6x10cm suurused plaastrid.

Milliseid ravimeid võib kaasa võtta?

Retseptiravimitest on üldjoontes lubatud reisile võtta kõik krooniliste haiguste raviks määratud igapäevased ravimid, kuid on ka erandeid. Seetõttu tasub kindlasti tutvuda Ravimiameti kodulehel infoga, mis puudutab ravimitega reisimist. Olenevalt reisi sihtkohast, reisiseltskonna suurusest ja reisijate vanusest ning tervislikust olukorrast on soovitatav reisiapteeki kokku pannes nõu pidada apteekriga, kes juba ses osas vilunud.