“Üks noormees kutsus mind kohvile ja otsustasin ühel õhtul minna, sooviga veeta hästi aega ja süüa midagi magusat. Mõtlesin veel, et söön rahulikult, suhtleme ja sellega asi lõppebki, aga läks teisiti.

Istusime siis ühes kohvikus ja ma hakkasin mingil põhjusel enda elust kõige hullemaid asju rääkima. Arvasin, et nüüd ta jookseb küll kindlasti ära, aga ta istus rahulikult ja kuulas mind. Seejärel liikusime edasi teise kohvikusse, kus rääkisime veel mitu tundi juttu.

Tuleb tunnistada, et mul oli temaga hästi tore, aga samal ajal kartsin ka uut suhet alustada, sest mul olid suured südamehaavad. Otsustasin, et suhtlen temaga veel mõned tunnid ja siis liigun koju, aga läksime veel ka Piritale mere äärde ja lõpuks oli käes juba südaöö. Jalutasime mööda randa, oli pime ja külm ning ta, minust pikem ja suurem, kallistas mind ja märkasin taevas palju tähti…

Mu mõtted olid nagu üks boršisupp. Ta oli minust vanem ja kartsin, et äkki samasugune nagu teised, aga kuidagi tuli meelde üks lause: “Kes ei riski, see šampanjat ei joo.” Ja nii see kuidagi läks…

Praegu olen ma väga õnnelik. Elame koos ühes väikeses korteris ja ta tegi mulle ka abieluettepaneku. Ta on mu parim sõber ja ma võin ta poole ükskõik millise murega pöörduda. Ta on toonud mu ellu rohkem väärtuslikku ja mis kõige tähtsam, armastuse!”

Jaga nüüd enda lugu meiega naistekas@delfi.ee! Õnneliku võitja loosime välja juba täna.