Kiire ja sellega pahatihti kaasnev paanitsemine hakkavad külge ka sind ümbritsevatele inimestele.
Kollleegi kommentaar läheb koosolekul kõrvust mööda, kuna lappasid samal ajal oma telefonisõnumeid. Pikem kirjutis on tarvis valmis teha ja teist oleks pidanud juba alustama. Laps on koolist koju jõudnud ja saadab sulle sõnumi. Telefon heliseb. Mõtted tormavad ühe asja juurest teise juurde ning sa tunned, kuidas su keha lausa krampi tõmbub.

Just nüüd on käes aeg hetkeks peatuda.

Kui enam ei teagi, mida ette võtta, ehk aitab siis üks soovitus, kuidas kiirega toime tulla — nimelt tuleb õppida piirduma vähemaga. See annab lisa aega tähtsamatele asjadele pühendumiseks.

  • Kui teha vähem, on aega rohkem. On ju üldtuntud tõde, et võetakse hirmus palju ette, ent ettevõetut lõpetada ei suudetagi.
  • Osa vajalikest töödest võib ju mõneks ajaks edasi lükata või usaldada mõned neist teistele tegemiseks.
  • Vähemalt siis oleks aeg ärgata ja märgata, kui ööpäevast näib väheks jäävat.
  • Tegemisi on üleliia palju, kui ei jõua magada või elu nautida.

Kaota sõna „kiire“ oma sõnavarast

Ainuüksi kiirest rääkiminegi lisab kiirustamise ja paanitsemise tunnet. See aga raiskab omalt poolt tegeliku töö tegemiseks vajalikku aega.

Näiteks helistad kliendile, kes jutustab sulle pikalt ja laialt, kui kohutavalt kiire tal on. Samas oleks asjast rääkimine võtnud hulga vähem aega. Seetõttu olekski parem oma sõnavarast sõna „kiire“ välja jätta. Seda sõna ei tasu ka mitte mõtteis kasutada, sest see mõjutab negatiivselt meeleolu ning meie keha tõmbub tahtmatult pingesse. Lisaks kõigele sellele hakkab lõputu kiirustamisest rääkimine külge ka teistele inimestele.

Kui juba ülemus räägib kiirest, hakkavad töötajad mõtlema, et on väga tähtis olla kiire. See nakkab ning paanika ongi juba õhus.

Ole lihtsalt kohal ja just sellel hetkel

Kui on kiire, sööstavad mõtted kergesti järgmiste tegemiste või pooleli jäänud asjade juurde. Kiirustamine väheneb, kui üritada olla just selles ajahetkes ning selle tegevuse juures, mis parajasti käsil.

  • Kui räägid näiteks lapsega, olegi päriselt koos temaga, seejuures millelegi muule mõtlemata.
  • Tõmba hinge ja kirjuta üles, mis tarvis teha. Vali, millise töö teed eelkõige ning tee see kohe ära.

Vahetevahel tuleks aga tõeliselt aeg maha võtta ning puhkamisele keskenduda. Inimenegi vajab ju „akude laadimist“.

Kogu töö ühele lehele kokku

Vajalike tööde paljusus võib ärritada, kui neid erinevatest kohtadest aina lisandub. Kokku kogudes on lihtsam aru saada, millest tuleks alustada, millega lõpetada. Seega, pane kõik ühele lehele kirja. Nii saad otsustada, mida ja kuidas teha. Nii väldid ka olukorda, mil lubad rohkem, kui on võimalik.
Kui tööde nimekiri on kokku kogutud, on töölgi lihtsam ülemuse jutule minna ja talle tõestada, et on kuhjunud liiga palju töid. Seejärel tuleb koos asjad õigesse järjekorda panna.

Kiire ei ole mäng

Vahel nii mõnigi lausa hoopleb sellega, et tal on kibekiire. Tahetakse otsekui rõhutada: mul on kohutavalt kiire, see tähendab, et olen väga tähtis. Ent kohutavalt kiire ei tähenda sugugi mitte, et ollakse alati efektiivne . Sellel kõigel võivad paraku olla üsna tõsised tagajärjed.

Organismi pidev stressiseisund kutsub paljudel esile mitmesuguseid haigusi ning tekitab kurnatust. Kiirustamine põhjustab vigu, mille tõttu lisandub veelgi kiirust, isegi õnnetusi. See häirib ka inimeste vahelisi suhteid — teistesse suhtutakse närviliselt ja lausa pahatahtlikult. Just selle kõige tõttu tuleks kiirustamisest rääkimise ja kiirustamisega olla üsna ettevaatlik.

Allikas: Henrietta Hassinen/ Yle/Uutiset