Suurele osale inimestest teevad muret madal eneseusk ja küsimus, kuidas ennast motiveerida. Ka need on mured, mille lahendamisele meie koolisüsteem kahjuks kaasa ei aita. Koolieas on inimene kõige vastuvõtlikum ja kui sel perioodil öeldakse, et sinust ei saa tulevases elus asja, jätab see paratamatult väga tugeva jälje. Eriti halvasti mõjub see siis, kui keegi ümberkaudsetest ei kinnita ka vastupidist.

Kõigil tuleb elus ette suuremaid või väiksemaid läbikukkumisi ja see on okei. Oluline on mitte lasta neil ennast heidutada ega alla anda, vaid selg sirgu ajada ja uuesti proovida. Seda oleks pidanud meile koolis õpetatama.

Minu üks suuremaid murekohti on olnud eneseusu puudumine. See on halvasti mõjutanud suhtlemist teiste inimestega, töö leidmist ning minu panust ühiskonda. Aastatel 2008-2014 kasvas mu eneseusk ja -kindlus aga meeletult. Olen aru saanud, et kui määramatus mind ei heiduta, avanevad lõpmatud võimalused. Hirm ei valitse ega hoia mind enam tagasi.

Motivatsiooni müüt

Kui töötasin raamatupidajana, võidi mind motiveerida kuidas iganes, kuid sellest ei olnud palju kasu, sest mul puudus selle vastu huvi. Isegi kui tööandja lubas mulle töötamist kodukontoris, palgatõusu, suvepäevi või mis iganes muid boonuseid, jätkus motivatsiooni vaid lühikeseks ajaks.

Minu nüüdsed tööalased tegevused on seotud sündmuste turundamise, strateegiate väljamõtlemise ja esinemisega. Ma ei pea ennast jõuga motiveerima, vaid vastupidi, mul on vaja võtta aega, mil ma tõesti puhkan. Puhates pean end kontrollima, et ma tööasjadega ei hakkaks tegelema, kuna mul on nende vastu nii suur huvi ja kirg.

Mõtle hoolega, kas sa ikka teed neid asju, mis sulle sobivad ja mida sa peaksid kahtlemata tegema. Kui sul on järjest keerulisem oma tööks motivatsiooni leida, võib see olla märk sellest, et sa ei peaks seda tööd üldse tegemagi. Püüa leida rohkem tegevusi või valdkondi, kus sul pole vaja pidevalt motivatsiooni, vaid milleks sul on sisemine tahe. Sa ei vaja ju motivatsiooni mõne oma hobiga tegelemiseks, sest sa tahad nagunii seda kogu hingest teha. Samamoodi võib olla ka sinu tööga.

Sisemine ja väline motivatsioon

Motivatsiooni on kahte tüüpi: sisemine ja väline. Viimane on väliste tegurite, näiteks palga, soodustuste, staatuse jm abil inimeses millegi tegemise soovi tekitamine. Sisemine motivatsioon on teisisõnu tahe midagi teha. Tööandjad arvavad tihti, et nad teavad, mida töötajate motiveerimiseks on vaja, ning pööravad tähelepanu vaid välistele motivaatoritele. Välisel kujul motiveerimine tegelikult ei toimi või toimib väga lühiajaliselt.

Olen mõistnud seda, et inimesed õpivad keskkoolis ja ülikoolis tuimalt teooriaid, kuid tegelikult oleks vaja teha rohkem tööd iseendaga. Tuleks välja selgitada oma tegelik potentsiaal, ennast sel teemal harida ja alles siis konkreetseid teoreetilisi teadmisi rakendada. Tegelik potentsiaal ja huvid annavadki sisemise motivatsiooni ja tahtmise midagi teha. Pole vaja leida vägisi viise, kuidas välist motiveeritust tõsta.

Anna lubadus ja tee midagi ära ning motivatsioon tõuseb iseenesest

Turvatunde säilitamise soov on takistuseks igale ettevõtmisele. Kui teadmatus ei ole sinu jaoks vastuvõetav, muutub see hirmuks. Kui sa teadmatust aktsepteerid, muutub see elujõuks, tähelepanelikkuseks ja loovuseks.

Üks paremaid eneseusu kasvatajaid on millegi ära tegemine. Kui oled pikalt mõnele projektile mõelnud, kuid sul on julgusest, oskusest või enesekindlusest puudu jäänud, siis võta see asi ette ja tee ära. Pärast seda hakkad uskuma, et oled suuteline veel palju enamaks. Kui sa ei suuda alustamiseks motivatsiooni leida, otsi võimalusi, kuidas seda tekitada. Luba näiteks sõpradele, et teed midagi ära. Endale antud lubadust on tunduvalt lihtsam murda kui kellelegi teisele antud lubadust.

Eneseusk ja motivatsioon tulevad iseenesest, kui hakkad tegutsema ja ei lase ennast tagasilöökidest heidutada. Kui tunned, et liigud liiga aeglaselt edasi või seisad lausa paigal, ei tee sa vigu piisavalt palju ja piisavalt kiiresti. Anthony Robbins ütleb: "Tee see ära vaatamata hirmule, mida sa seejuures tunned!"

Tee hästi seda, mida sa teed

Sind aitab motiveerituna hoida ka see, kui sa teed oma tööd väga hästi, sest positiivne tagasiside ümbritsevatelt inimestelt, klientidelt ja partneritelt paneb sind veelgi rohkem pingutama.

Kui sa teed head asja täie innu ja südamega, siis aitab see inimesi. Nad jagavad oma häid kogemusi teistega ja sa hakkad saama väga palju positiivset tagasisidet. Edu motiveerib sind edasi tegutsema. Seega, leia enda jaoks valdkond, mis paneb su silma särama ja mille abil saad inimesi aidata. Tee asju, mis inspireerivad sind ennast. Esialgu võib asjade ära tegemine olla raske, sest alustamine ja tulemusteni jõudmine vajab julgust ning eksimise hirmust ülesaamist. Mida rohkem sa aga teed, seda lihtsamaks järgmised ettevõtmised lähevad. Usun, et oled mõne inimese puhul mõelnud, et kui tema suudab, siis suudad sina ka. Samamoodi mõeldakse ka sinu puhul: kui sina suudad midagi suurt korda saata, inspireerib see teisi inimesi ka neid ette võtma.

Tee asju, mis sind inspireerivad, ja maailm sinu ümber muutubki paremaks.

Õnnetu olemise valem

Õnnetu olemise valem on järgmine: võrdle end igal võimalusel kellegi teisega ning alati leidub keegi, kes teeb midagi sinust paremini, rohkem või suuremalt. Teistega võrdlemise asemel mõtle hoopis sellele, kus sa ise kaks, viis või kümme aastat tagasi olid. Kui mõistad, mida kõike sa selle ajaga korda oled saatnud, aitab see sul ennast inspireerida ja motiveerida.

Ole oma saavutuste eest tänulik ja liigu edasi oma rütmis. Jah, vahel on hea väike võistluslik moment, aga võistlejaks ei ole mõtet valida inimest, kes on oma arengus sinust valgusaastate kaugusel. Ainus, mis sa sellega saavutad, on tunne, et sa ei ole piisavalt hea.

Arenda ennast

Tuntud motivatsioonikõneleja Zig Ziglar on öelnud, et enese motiveerimine on nagu enda pesemine. Sa ei saa käia üks kord duši all ja öelda, et oled nüüd elu lõpuni puhas. Motivatsiooni ja õppimisega on samamoodi: selleks et hoida ennast motiveerituna ja edukana, peab ennast pidevalt harima ja tegema neid asju, mis sellele kaasa aitavad.

Koolitustel osalemine hoiab sind püsivalt motiveerituna. Tean seda hästi, sest olen ise juba alates 2008. aastast seda pidevalt teinud. Koolitustel näen, mida keegi on ära teinud, ja saan inspiratsiooni ning motivatsiooni oma järgmisteks ettevõtmisteks. Samuti saan sealt edasiliikumiseks ideid, kui mul on tekkinud mingid tõkked või probleemid.

Suurima motivatsioonilaksu saad siis, kui hakkad asju päriselt tegema, aga hea on enne aru saada, mida sul teha tuleb. Koolitustel tekib võimas lisaenergia, sest kui oled sadade inimestega koos, siis motivatsiooni ja inspiratsiooni kogus mitmekordistub. Ühise energia puhul ei võrdu üks pluss üks kahega, vaid kolme, nelja või veelgi enamaga. Kasuta see energia enda kasuks ära.

Osale sisukatel koolitustel, kus esinejad oskavad kõnelda kaasahaaravalt ja inspireerivalt. Vali koolitajad, kes annavad edasi just sellist sisu, mis on sulle kasulik ja vajalik. Tihti on vaja ka selliseid koolitusi, mis tuletavad sulle meelde põhitõdesid, sest sa võid paljusid asju teada, aga ei kasuta neid teadmisi.

Käi koolitustel pidevalt või periooditi - kord kuus või kolme kuu tagant -, peaasi et hoiad ennast n-ö koolitamise hoos. Võta eesmärgiks, et rakendad ellu vähemalt ühe uue teadmise igalt koolituselt. Olen kindel, et hakkad varsti kogema muutusi, mida sa ei suuda praegu ettegi kujutada.

Kuulen pidevalt edukatelt inimestelt üle maailma, kui oluliseks nad enda püsivat arendamist peavad. Nad soovitavad seda teha kõigil, kes tahavad kuskile jõuda ja midagi saavutada. Mõned ütlevad isegi, et enda arendamine peab olema prioriteet nr üks, alles seejärel tulevad muud tegevused. Kui miski õnnestus või ebaõnnestus sul õpingutes, tööl või ettevõtluses, siis on kõige olulisem küsida, kas see kogemus aitas sul kasvada-areneda.

Allikas: Roland Tokko "12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma" (Edu Akadeemia, 2018)