Ma oleks tahtnud lihtsalt minema kõndida, aga kannatlikult ikka vastasin ja üritasin ise viisakaks jääda. Eesti on ju väike, ma ei taha hakata kuskil stseene korraldama ja sildu põletama.

See oli vaid üks näide mitmetest. Ma olin ühes riigiasutuses tööl tähtajalise lepinguga, mis lõppes novembri keskel. Pangalaen tahab maksmist, ei saanud pikalt loorberitele puhkama jääda. Olen aktiivselt erinevatesse kohtadesse kandideerinud. Laiemalt öeldes: mu valdkondadeks kommunikatsioon, turundus, saaks ka reklaaminduses hakkama.

Kuna CV korralik, siis kutsuti mitmetes kohtades otse vestlusele. Minu üllatuseks on vägagi teemaks minu vanus ja edasised plaanid eraelus. Teil pole veel lapsi? Aga plaanite? Lähiajal?

Ühes kohas muigamisi ütlesin, et miks see probleem ja üleüldse, selliseid asju ei ole ikkagi viisakas küsida. Minust noorem - pakun, et 20ndate keskpaik - noormees kohendas korra oma puust raamidega prille, muigas ja ütles, et erafirma, nad peavad mõtlema selle peale, mis neile parim. Ja kuna sõbralik ja vahetu õhkkond, siis tahaks ikka teada, mis kolleegidel plaanid.

Nii pealiskaudset ja läbinähtavat selgitust polnud ammu kuulnud. Ühes kohas küsis mult sarnaseid küsimusi naisterahvas. Veel rääkis, et nad otsivad kedagi, kes saaks laia kliendibaasi ja oleks mõne suurfirma jaoks kindel nn oma jope. Kuna ka pikaajalised projektid, oleks vaja kindlat töötajat, kes pikka aega ametis. Jõudiski ühel hetkel selleni, et kuidas mul üldised plaanid.

Õnneks on olnud mitu kohta, kus säärased küsimused pole kerkinud, aga juba see, et mõnes kohas need ikka tekivad, paneb mõtlema. Kas mul on otsa ette kirjutatud, et tahan peagi lapsi saada? Või "reedab" see, et vestluse käigus ütlen ausalt, et mul pole lapsi. Et järelikult pean kohe hankima?

Olen hetkel üleüldse vallaline, hiljuti lõppes väga pikk suhe. Ma pole praegu kindelgi, kas ja millal tahaks lapsi. Lähiaastatel kindlasti mitte. Aga asi pole selles, küsimus on diskrimineerimises. Mõni firmajuht tahab eos välistada nn riskifaktori. Mis on absurdne, kui töötaja saab lapse, siis tuleb selle üle rõõmustada, alati saab lapsehoolduspuhkuse ajaks võtta asendustöötaja.

Kui olen seda oma sõprade seltskonnas rääkinud, siis olen kuulnud erinevat tagasisidet. Üks sõbranna, kes ei taha lapsi, tunnistas ausalt, et teda ajab tegelikult närvi, kui on näinud, kuidas mõni töötaja alles asub ametisse, siis peagi teatab, et ootab last. "Jälle vaja vahetusi, jälle vaja uut inimest." Samas üks teine sõbranna rääkis, et tema ülemus on väga mõistev. Kes meist pole kuulnud kirjeldusi sellest, kuidas lapsehoolduspuhkuselt naastes polegi justkui kuskile naasta, antakse mõista, need kingad on praeguseks täidetud. Ent see sõbranna ütles, et kui ta naasis, siis ootas ta vana töökoht ja kõik olid rõõmsad, et ta tagasi.

Eks see olegi suhteline, aga kurb on mõelda, et toimub diskrimineerimine ning seegi, et naistele pannakse silt realiseerimistähtajaga külge. Minu puhul see seda ju tähendas, mõeldi, et 32-naine, kel pole veel lapsi, küllap peagi plaanis. Kell tiksub.