1. Sul on pidevalt ebamugav. Rahulolu on paigalseis. Kuigi hea ja mugav on hõljuda endale tuttavas olustikus, kus muutusi ei ole ja kõik on stabiilne, aga selline seisund ei vii sind edasi. Ebamugavustunne tähendab, et sa oled kuhugipoole liikumas — midagi toimub ja lõpuks jõuad sa oma eesmärgini.

2. Hakkad endas märkama asju, millele varem pole osanud tähelepanu pöörata. Läbi meditatsiooni, trenni, päeviku kirjutamise, pikkade jalutuskõikude jne hakkavad kihid vaikselt maha kooruma ning probleemid, mis on aastaid su peas ringe ja suuri sõlmi teinud, hakkavad lahti hargnema. See ei ole alati väga ilus protsess, selle käigus võid sattuda silmitsi sellise iseendaga, kes sulle väga ei meeldigi, aga paremat viisi arenemiseks ja lõppkokkuvõttes positiivseteks muutusteks ei ole.

3. Su vaade elule hakkab muutuma. See võib juhtuda väga kiiresti või väga pika ja piinarikka perioodi jooksul. Igal juhul on see inimesena arenemiseks väga vajalik protsess. Pikas perspektiivis pole tähtis, kas naudid seda või oled skeptiline, oluline on see, et pärast fookuse ümber kujundamist saab sinust täiesti teine ja hoopis parem inimene.

4. Tunned vajadust enda elust teatud inimesed välja visata. See on kasvamise kõige raskem etapp — lasta minna inimestel, asjadel ja kohtadel, millel su elus enam kohta ei ole. Tõenäoliselt oled neist juba ammu välja kasvanud, aga pole lihtsalt suutnud või julgenud maha raputada, sest enda vastu aus olemine on teinekord täitsa vastik. Sõprust on raske lõpetada, sest ei taha ju kellelegi haiget teha, aga vales elamine hävitab sind tegelikult veel rohkem.

5. Sa ei kannata enam mürgiseid inimesi. Kasvades ja arenedes hakkad mõistma, et negatiivsed mõtted ja mürgised inimesed söövad sind elusalt. Annad endast kõik, et neid vältida ning maha raputada nende käitumismaneere ja sõnu, mis sind aastaid kammitsenud on. Sa näed lõpuks, et selleks, et oma elu täiel rinnal elada, tuleb sul neist nüüd lõplikult lahti öelda.

6. Sul on raske olla koos inimestega, kes su arengut ei mõista. Selge see, et neid inimesi, kes ei saa aru, millisel teekonnal sa praegu oled, on su elus üsna mitmeid. Need, kes sind tõeliselt armastavad ja hindavad, on valmis selle rännaku koos sinuga läbi tegema, sest soovivad sulle ainult parimat. Aga on väga palju neid, kelles su muutumine tekitab armukadedust, põlgust ja isegi viha, sest nad lihtsalt ei mõista sind. Pead olema tugev, et neile andeks anda ja neist vajadusel lahti lasta.

7. Sul on mõnikord valus oma mõtteid mõelda. Kõige olulisem on meeles pidada, et kõikidel emotsioonidel ja mõtetel on kindel põhjus ning neid ei tohi pisendada või maha suruda. Iga su tunne ja mõte püüab sulle midagi öelda, sind kuhugi juhtida või sulle midagi õpetada. Muidugi ei ole need kõik meeldivad õppetunnid, aga see ongi selle teekonna võlu ja valu — sa püsid oma ebamugavuses seni, kuni mõistad, mis tegelikult su sisemuses toimumas on ja miks sa niimoodi tunned.

8. Hakkad mõistma, et lihtne tee ei ole parim lahendus. See ei tähenda, et peaksid iga päev kõige nimel meeleheitlikult võitlema, vaid sulle jõuab pärale, et vooluga kaasa minek ei too alati parimaid lahendusi. See on mugav, aga tihti ebaefektiivne. Arengu eeldus on mõista, mida sa tahad, mis sind käima tõmbab ja kuhu sa soovid liikuda, seejärel tuleb teha plaan ja hakata selles suunas vaikselt astuma ka siis, kui see eriti mugav ei ole.

9. Sa hakkad riske võtma ja ennast sundima. Mida rohkem sa ennast sunnid, seda rohkem sa oma töö vilju hiljem naudid ja seda rohkem sa saad aru, kuivõrd väärt see esialgne pingutus on olnud. Sa õpid ebamugavust nautima, sest tead, et see aitab sul sellest mustast august välja pääseda, kuhu arvasid end igaveseks sulgunud olevat. Sa naudid oma sisemisi rännakuid ja avastad sügavusi, mille ees sa varem kabuhirmu tundsid.

10. Sa mõistad, et elu on teekond, mitte sihtpunkt. Esmalt võib olla väga valus taibata, et sa ei saagi kunagi seda, mida lootsid või unistasid. Aga lohutust pakub teadmine, et sellega ei ole kõik lõppenud. Elu ei alga siis, kui oled saavutanud mingi idüllilise heaolu, kujutletamatu rikkuse või ideaalse keha — elu käib kogu aeg ja kui sa selle endast lihtsalt niisama mööda lased, lootuses, et ehk kunagi saad nautida, oled sa ennast lihtsalt ära raisanud. Elus ei olegi mingit muud eesmärki kui lihtsalt elada ja kogu sellest teekonnast viimast võtta!

Allikas: Thought Catalogue