Pikaajalises suhtes naine, vaata nüüd tagasi oma suhte algusaega. Usun, et ka sina saad meenutada pööraseid voodimaratone ja seda, kuidas isegi suvisel teatrietendusel oli keeruline teineteisest käsi eemale hoida. Ja nüüd mõtle sellele, kuidas täna asjad on. Ma usun, et 2/3 naistest nõustuvad minuga, kui väidan, et aastate möödudes lood päris nii enam ei ole. Seksi on, aga mitte iga päev ja igal pool.

Ja nüüd, kui mu sõbranna mult uudishimulikult uuris, et “noh, kui tihti teie siis seda ka teete?” ja mina talle vastasin, et “mõned korrad kuus, vahel tihemini, vahel harvem”, siis vajusid ta suunurgad alla poole ja pilk muutus kaastundlikuks. “Oi, kas tõesti? Ma ei kujutaks seda ettegi, et me nii harva seksiksime,” ütles ta. Ja mina tahtsin nii väga vastata: “Oi, aga oota natukene, küll sa siis kujutad.” Aga ma tundsin, et ma ei hakka ta rõõmu rikkuma, las iga inimene kogeb ise ja mida mina ka tean nende tulevikust.

Las ta siis praegu on õnnelik ja rõõmus nagu mina aastaid tagasi olin. Täna olen mina õnnelik nende intiimsete hetkede eest, mis meie suhtes on ja selle eest, et mul on maailma kõige parem mees. Täna on meil vähema seksita ka väga hea olla.

Aga küsiks siiski, kui tihti Sina siis seda ka oma pikaajalises suhtes teed?