Silmaarst dr Ants Haavel: enamik kunagi üksnes vanemaid inimesi kimbutanud haigusi, kolib üle üha nooremate inimeste peale

KSA Silmakeskuse asutaja ja juht Ants Haavel rõhutab, et inimese silmad ei toimi isoleerituna, vaid on üks osa meie organismist ning seotud nii toitumise kui ka üldse kogu eluviisiga. Nägemist saab efektiivselt parandada, kui tõsta kogu organismi tervislikku heaolu.

Millised silmaprobleemid on viimastel aastakümnetel kõige enam sagenenud?

Viimastel aastakümnetel on sagenenud silmaprobleemid, mis on seotud üldise kehalise tervise halvenemise, krooniliste haiguste, pikaajalise ravimite kasutamisega seotud kõrvaltoimete ja inimeste vananemisega. Üha rohkem on väikelaste ja noorte inimeste refraktsiooni probleeme, tekib juurde prillikandjaid, hallkaed ehk katarakti, täiskasvanute silmapõhjade degeneratiivseid haigusi ehk nn silmapõhjade lupjumist ning suhkruhaigusest põhjustatud komplikatsioone. Vähenenud on traumade ja ägedate põletike osakaal.

Kas vastab tõele, et probleemid, mis kunagi vaevasid keskealisi või vanemaid, ilmuvad aina sagedamini nüüd koolilastel?

Tervishoiu statistikast tuleb välja, et enamik kunagi üksnes vanemaid inimesi kimbutanud haigusi, kusjuures mitte ainult nägemisega seotuid, kolib üle üha nooremate inimeste peale. Võtame näiteks suhkruhaiguse, mida veel 30 aastat tagasi liigitati esimese tüübi ehk lastediabeediks ja teise tüübi ehk täiskasvanute diabeediks. Viimastel aastatel on juba üle 90% diabeeti haigestumisest teise tüübi diabeet ning sellesse haigestub ka palju noori inimesi.