Käisin nädalavahetusel Tallinnas väljas pidutsemas. Mind tabas laupäevaõhtul täielik õudus. Esiteks, ei saa ma aru, kas 14-15-aastased LAPSED üldse pärast kella 23 kodus ei pea olema? Ja kus on turvameeste silmad? Igas kohas, kus ma käisin, oli üks suur hunnik alaealiseid koolinoori. Ja pilt oli võrdlemisi odav — võimalikult lühikesed ja ümber kleidid, puhvis juuksed ja liiga mukitud näod. Ja siis see õudne kädistamine, et ikka kõik neid tähele paneks — vaadake meid, meil pole veel menstruatsioon alanud, aga juba joome siin baaris oma esimesi (või kas ikka tõesti esimesi?) siidreid.

Õhtu naelaks oli muidugi see, kui selline kamp noori meie sõprade kambale lähenema hakkas. Otsustasime alguses, et läheme jutuga kaasa. Tahtsime teada saada, mis nende reaalne vanus on. Vastuseks tulnud “16 ja siis?” oli ilmselge liialdus, sest kõnepruuki, käitumist ja näojooni arvestades ei saanud need tirtsud üle 14. aasta vanused olla. Mu väike õde on 14. Edasi hakkas pihta juba siidri väljapressimine. Kui küsisime, et kas alaealised juba sellisel hilisel õhtutunnil kodus ei peaks olema, saime vastuseks, et mis see meie pe*set torgib. Sõbra käest suutis üks siis veel küsida, et kas äkki tahetakse neiut enda juurde koju viia. Ütlesime neile viisakalt head aega ja läksime edasi teise kohta. Ega seal pilt eriti teistsugune ei olnud.

Mul on küsimus kõikidele emadele — kus on teie silmad? Miks te oma ALAEALISEID tütreid ei kasvata? Miks nad riietuvad nagu Viru tänava öised linnukesed ja käituvad sealjuures veel odavamalt?”