"Mina ei anna ühtegi lubadust, mida võib-olla täita ei saa. Näiteks kui ma ütlen, et koristan garaaži ära "lähiajal" või siis, kui sobiv aeg tekib. Sel juhul pole lubadus tähtajaga ja seda ei saa murda ja sellega ei tohi tänitada. Kui ütlen et "kahe nädala jooksul" siis ka pean lubadust. Aga aru peab saama sellest et elus tekib ootamatuid asju ja prioriteetsemad toimetused lükkavad tühiseid garaažikoristusi edasi ja see on normaalne.

Kuna ma olen intelligentne inimene, siis ei saa ma ka igale naise palvele kohe reageerida, sest "tule sööma, vii prügi välja, käi poes, tule voodisse, aita mul see kapi otsa panna" jne ei ole kunagi prioriteetsemad kui tähtis pooleliolev e-kiri, käes olev liim ja liimitav ese, avatud elektroonikaseade, mida kinni kruvin jne, sest ajaliselt ja ka ohutuselt on mõttekam lõpetada pooleliolev toiming enne ära ja siis 1-15 minuti pärast tegelega naise palvega, mis enamasti ei vajagi kiiret reageerimist. Aga vingumine toimub sellegipoolest..

Ja sihukesed pisiasjad ärritavad naisi, aga tõsiasi, et mehed on kodust ära minemas ja naisi maha jätmas selle stressi pärast, ei hirmuta kuidagi. Ma tõsiselt hindaks naise ausust ja mõistaks teda, kui ta ütleks otse, et minu üks või teine käitumise viis paneb teda nii või naa tundma ja põhjendab ka miks, sest siis saaksin ka öelda miks ma sedasi teen ja arvan ja siis ei tekiks ka konflikte.

Aga siiani tundub mulle, et naised ütlevad "kõik on korras" ka siis, kui relvaähvardusel sundida tõtt rääkima... Täiesti ebaloogiline, sest selline käitumine põhjustabki probleemide süvenemist. Kui ma kirjeldaksin ennast oma naise sõnadega, mida ta mulle on öelnud, siis ma olen: kallis, hooliv, armastav, parim voodis, aus, usaldusväärne, viisakas, mehelik, seksikas, naljakas ja põnev. Ja nende sõnade põhjal ei näe ma mingit põhjust enda "parandamiseks" ja endiselt olen see sama kes olin tutvuse alguses, positiivses mõttes.

Reaalsuses aga me ei seksi enam peaaegu üldse, isegi eelmänguga ei lasta alustada. Aga krt seks on ju suhtes üks olulisimaid asju üldse! Ja kui minul "midagi" viga pole ja "kõik on korras" siis pole mina süüdi.

Rõhutan, et paljud mehed on proovinud kõiki variante lahendada, mida naised "põhjusteks" väidavad, aga ei toimi üldse, sest tegelikud probleemide põhjused on peidus naiste vastikutes vihjetes, mida ka CIAja KGB ei suudaks aru saada ja paljud naised ennem riskivad pere, mehe ja kinnisvaraga, kui hakkavad ausalt ja otse ütlema, et milles asi on. Lisaks ainukesena töölkäimisele on ka suurem osa koduseid toimetusi minu kätes olnud. Kui ka psühholoogide ja nõustajatega seksielu tagasi ei saa, siis tuleb uuesti alustada, sest seks mõjutab otseselt mehe käitumist ja mehelikkust ja enesekindlust ja rahulikkust ning stressitaset ja see "tühine" asi on seotud tegelikult enamike maailma ja suhteprobleemidega. Ja samas - miks ma peaksin olema ideaalne mees kui mind isegi tavalise mehena ei kohelda?