4 kõige ebatervislikumat "tervislikku" toitu

Pidevalt lisandub poeriiulitele uusi tooteid, mis peaksid esmapilgul justkui tervislikud olema. Tegelikult pakendisse süvenedes saab kiiresti selgeks, et nendest “tervisetoitudest” tasub pigem kauge kaarega mööda kõndida, kirjutab Loodusväe blogi.

Toome tänases postituses välja neli märksõna, mida kiputakse reeglina tervislikuks pidama, kuid mis tegelikult kipuvad tähendama lisatud suhkrut ja/või kunstlikke lisaaineid. Nii et loodetud kasu asemel võid neid toiduaineid järjepidevalt tarbides enda tervisele hoopis karuteene teha.

Müsli
Müslit peetakse tervislikumaks valikuks, kui saiakesed või moosi sisse uputatud pannkoogid, kuid tegelikult on enamikus poodides müüdavates müslides nii palju suhkrut ja tühje kaloreid, et müsli peaks kuuluma hoopis magustoidu ja mitte hommikusöögi kategooriasse. Hommikul nii suure koguse suhkru sissesöömine mõjub organismile kurnavalt ning võib uuringute kohaselt viia ka kõrgenenud diabeedi- ja ülekaaluriskini. Meie soovitus: kasuta täisterahelbeid, pähkleid, seemneid ja magustamiseks kuivatatud puuvilja, ning sega kokku oma isiklik müslisegu. Sinna võid maitse järgi lisada põhimõtteliselt kõike, mis inspiratsiooni pakub ning mokkamööda on.

Mahl
Mahla peetakse vaikimisi tervislikumaks alternatiiviks paljudele teistele jookidele, kuid tegelikult võib tervislikuna tunduvas värskelt pressitud mahlas olla sama palju suhkrut kui limonaadis. Mahla pressimisel liigub kogu puuviljas olev suhkur mahlaga kaasa, kuid tervetes puuviljades peituvad kehale vajalikud ja kasulikud kiudained sinna ei jõua. Kiudained aitavad veresuhkru taset kontrolli all hoida ning ilma nendeta viskab mahlas olev suhkur veresuhkrunäidu kiirelt punasesse. Suur veresuhkrutaseme kõikumine põhjustab muu hulgas halba enesetunnet, söömasööste ning võib viia diabeedi, südamehaiguste jmt.

Pakimahlades võib tegelik mahla osakaal olla väga väike ning suure osa koostisest moodustada stabilisaatorid, kunstlikud värv- ja lõhnaained jmt. Sellepärast tasub alati pakil olevat koostist ning toitumisalast teavet lugeda.
Meie soovitus: mahedalt kasvanud marjadest valmistatud külmpressitud täismahlas on alles kõik vitamiinid, mineraalained ja antioksüdandid, mida marjades leidub.

Näksid
Üha enam on saada alternatiive klassikalistele näksidele: kartulikrõpsude asemel võid osta juurviljakrõpsu; küpsiste asemel vegan-krõbedikke. Tervislikumana tunduva nime taha võib end tegelikult peita friteeritud ja liigselt soola ning kunstlikke lisaaineid sisaldav “maiuspala”, mis on oma eelkäijast tervislikum ainult nime ja mitte sisu poolest.

Meie soovitus: kui soovid tõeliselt tervislikku krõpsu, tuleb enda ahi kuumaks ajada ning köögiviljad väikese õli-soolaga sinna sisse susata.

Kunstlikud magustajad
Et näiliselt toote suhkrusisaldust vähendada, kasutatakse kunstlikke suhkruasendajaid (näiteks aspartaam, atsesulfaam, sukraloos) aina enam. Suhkruvabu tooteid, mida on magustatud kunstlike magusainetega, ostavad tihti kaalulangetajad, kuid kunstlikud magusained võivad pikaajalisel tarbimisel hoopiski kaalutõusu põhjustada. Kunstlikud magustajad on tavalisest lauasuhkrust 200–600 korda magusamad. Magus ilma kaloriteta tekitab organismis näljatunnet, mis omakorda tõstab isu, mis võib viia ülesöömise ja kaalutõusuni.

Meie soovitus: valmista oma maiustused ise, kasutades magustamiseks looduslikke suhkruid (nt palmisuhkr, agaavisiirup, mesi). Samuti saab nii magustoite kui küpsetisi magustada puuviljadega (nt banaan, rosinad, datlid jmt).
Tervise huvides võiks alati eelistada mahedat ja väikeses koguses toorsuhkurt kunstlikule magusainele. Niiviisi hoiad ka oma maiustused võimalikult tervislikud ning piisab väiksemast kogusest, et magusaisu täis saada.