Miks on orgasmi saamine oluline? Ja miks juhtub vahel nii, et kumbki teist "õnnelikku lõppu" ei koge?
Karolin ütleb, et sügavate orgasmide kogemiseks ei pea sõltuma ainult partnerist. Iga naine saab võtta vastutuse enda kätte. Ta jagab oma lugu ja otsinguid veebilehel Naiselikkuseallikas.ee selleks, et ka teised naised saaksid tunda sügavat iha, kirjeldamatut õndsust ja orgastilisi kogemusi.
Miks on orgasmi saamine oluline? Mida see mehele ja naisele annab nii füüsiliselt kui ka vaimselt? Kuidas see mõjutab tervist?
See on suur küsimus ja siin on erinevatel koolkondadel erinevad arusaamad. Mina vastaksin sellele pigem nii, et esiteks on oluline sügav rahulolu, et kummalgi osapoolel ei tekiks frustratsiooni, teiseks seksuaalenergia endas hoidmine, et me ei viskaks endast välja nii füüsiliselt olulisi aineid kui ka energiat, ja kolmandaks, et kui tegu on sügava orgasmiga, siis see võib viia ühtsusetundeni, mida inimesed seksuaalaktist sügavalt tasandil otsivad ja mis võib väga võimsalt toetada inimese enesearengut kui sellist.
Tänapäeval tihti mehed seostavad orgasmi ejakulatsiooniga, kuid need on kaks erinevat funktsiooni kehas. Seega üldiselt mitmetest traditsioonidest tuleb arusaam, et mees võiks kogeda sügavaid rahuldustpakkuvaid orgastilisi seisundeid, kuid mitte koos seemnepurskega. See väide kehtib, kui mees oskab eristada orgasmi ja ejakulatsiooni ning seemnevedeliku enda kehasse nii füüsiliselt kui energeetiliselt tagasi omandada, mis üldjuhul nõuab teatud elustiili, ja kui mees on harjunud ejakulatsiooniga, siis ka väga suurt tahtejõudu. Vastasel juhul võib tekkida pigem emotsionaalne rahulolematus ja füüsilised valud. Enamik mehi, keda mina tean, kes on selle teekonna ette võtnud ja selle saavutanud, ei pöörduks tagasi ejakulatoorse orgasmini.
Paljude naiste puhul on olukord sarnane. Väga palju naisi kogevad kliitoriorgasmi ja paljudel naistel on see olemuselt sarnane meeste ejakulatoorse orgasmiga ehk on lühiajaline naudingukogemus, millele järgneb langus ehk väsimus ja seksuaalenergia kadu. See tähendab, et naine ei soovi jätkata vahekorraga. Ka naisel on pigem oluline õppida ära sügav rahuldustpakkuv orgasm, kus ta hoiab energiat enda sees.
Sellised väljapoole suunatud orgasmid ei paku ei naisele ega mehele sügavat rahulolu ja nende kogemine pigem mõjub pärssivalt nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Kui me saame pealiskaudseid orgasme, siis tõesti see hetkeline nauding on väga magus, aga sellele järgnev langus võib ajada meie nii füüsilise keha kui ka emotsioonid tasakaalust välja langusesse. Võib tekkida alateadlik partneri süüdistus, frustratsioon ja soov mitte seksida või vastupidiselt, soov sellest langusest kiiresti välja tulla ja kohe uuesti selle hetkelise naudingu poole pürgida, nagu narkootikum, kui me oleme madalseisus, tahame uut doosi. Kui partnerite reaktsioonid on siinkohal erinevad, võivad tekkida ka paarisuhtes lahkhelid seksuaalvahekorra tiheduses.
Kordan taas, et siin on nii vaimsetes kui ka meditsiinilistes koolkondades eriarvamused. Teatud arstid, teadlased ja vaimsed koolkonnad toetavad sellist lähenemist, teised jällegi argumenteerivad asju teistest perspektiividest. Mina toetan seda läbi isikliku kogemuse, olles aastaid vaadelnud ennast, töötanud oma seksuaalenergiaga ja vaadelnud tulemusi, elukvaliteeti ja sellele toetudes pooldan sellist perspektiivi.
Ehkki seksuaalvahekorralt eeldatakse mõlemapoolset õnnelikku lõppu, siis iga kord see ei õnnestu. Mis te arvate, mitmel vahekorral kümnest kogevad paarid orgasmi ja millal peaks hakkama muret tundma?
Siinkohal kindlasti on oluline ehk lahti mõtestada, mis on „õnnelik lõpp“. Nagu eelmises vastuses selgitasin, siis tänapäeva arusaam „õnnelikust lõpust“ ei pruugi olla sügavalt rahuldustpakkuv kogemus vahekorrast ja kui „õnnelikuks lõpuks“ peetakse lühiajaliselt kestvat intensiivset orgastilist naudingut, mille järel me tunneme ennast tühjana ja sügaval enesevaatlusel ka frustreerituna, siis pigem oleks isegi parem seda mitte kogeda ja hoida seksuaalenergiat endas. Statistiliselt mehed kogevad „õnnelikke lõppe“ ejakulatoorse orgasmi mõistes oluliselt rohkem, sest neil bioloogiliselt üldiselt võtab väga vähe aega, et sinnani jõuda. See aeg aga ei ole üldiselt naisele piisav, et üldse üles soojenedagi. Seega naised tihti proovivad ka kiirustada selle lõpu poole, et mingigi nauding kätte saada. See on see tänapäeva elutempo kiire eesmärgini suunatud mentaliteet.
Kui mõlemad partnerid on lõdvestunud ja kogevad protsessi ilma eesmärke seadmata, avatud südametega, aktsepteerides kõike, mida intiimne koosolemine toob, siis võib kindlasti kogeda hoopis sügavamat lähedust ja ühtsusetunnet. Seega muret peaks tundma just siis, kui vahekord lõpeb lühiajalise õnnetundega, aga kurnatuse, väsimuse ja ausal enesevaatlusel frustratsiooniga. Eesmärk võiks olla sügavalt rahuldustpakkuv vahekord, mille tulemusena kogeme sügavat ühendust ja rahulolu, mitte selle kiire hetkelise naudinguga kulmineeruv lõpp.
Kui sageli on põhjus selles, et ollakse mõtetes kuskil mujal?
See võib olla kindlasti üks võtmepõhjuseid. Inimese meel otsib meelelahutust ja hüpleb ringi ja seda aina enam tänapäeva ühiskonnas. Me ei treeni teda keskenduma, me ei halda oma meelt, sest see protsess tundub meile igav ja kuna me samastame ennast oma meelega, siis me võitleksime justkui iseenda vastu, kui proovime meelt treenida läbi vaikuse ja kohalolu, sest meel tahab pidevalt uut ja huvitavat stimulatsiooni või lihtsalt hüpleb ohjeldamatult ringi nagu taltsutamata hobune, kes tahab vaba olla, mitte kuuletuda ja alluda.
Kohalolu on aga võtmetegur selleks, et me saaksime kogeda sügavaid naudinguid. Kui minult küsitakse, mis on kõige atraktiivsem omadus mehe juures seksuaalses mõttes, siis absoluutselt kindlasti on see kohalolu. Samuti kui ma muretsen naisena kõige muu välise, mitte hetkes naudingu ja lõdvestuse kogemise üle, ei saavuta ma sügavat rahulolu. Seega näiteks joogapraktika, mille eesmärk on meeletreening, võib siin kindlasti tugevalt toetada sügavat seksuaalset naudingut ja rahulolu.
Mida teha, et mõlemad partnerid oleksid hingega asja juures ja sooviksid teineteist õnnelikuks teha?
Esiteks kindlasti peaks see olema mõlema partneri individuaalne teadlik valik ja südamesoov, et nad soovivad suhtesse pühenduda ja panustada. Teist muuta kindlasti ei saa. Kui see soov on olemas, siis on mitmeid praktikaid, õpetusi, teooriaid, et viia suhet sügavale. Siinkohal oleks oluline ehk leida enda jaoks see õpetaja, kes mõlemat partnerit kõnetab. Väga kaunilt räägib hingega üksteise jaoks olemas olemisest ja tõelisest armastusest näiteks Thich Nhat Hanh. Naiselikkusest ja mehelikkusest ning nende mõistmisest ja erinevusest näiteks David Deida. Oluline on kindlasti leida just need õpetused, mis sobiksid mõlemale partnerile ja siis sealt edasi on praktika, praktika ja praktika.
Joogateaduse kohaselt on teise õnne soovimine seotud meie energeetilise südamekeskusega, seega saaks teha praktikaid, et seda avada, sinna energiat tuua, et tekiks soov teist tingimusteta armastada, aktsepteerida, õnnelikuks teha.
Lihtne kaunis praktika, mis võib toetada, on teineteisele silma vaatamine. Samal ajal võib ka näiteks parema käe asetada partneri südamele ja vasaku käe partneri käe peale oma südamel. Tee seda näiteks 10 minuti vältel ja tunne hingelist sidet ja kontakti teineteise südamega.
Kui suurt rolli omab eelmäng? Milliseid võtteid soovitate mehe või naise ülessoojendamiseks?
Kindlasti on individuaalne, keda mis kõnetab. Siinkohal on pigem oluline partnerite kommunikatsioon. Üldistades on naise jaoks eelmäng kogu suhe üldiselt. See ei hakka kindlasti peale sellest hetkest, kui otsustatakse astuda seksuaalvahekorda. Seega oleks oluline kindlasti teadlik kommunikatsioon, kas suhtes on kõik harmooniline või milliseid tegevusi saaks kumbki pool teha, et see nii oleks. Kui rääkida intiimtegevust, siis jällegi üldistades võtab naisel oluliselt kauem aega kui mehel, et olla valmis vahekorraks. Seega oleks üldiselt vaja mehe kannatlikust. Siiski see on üldistus ja pigem soovitaksin siirast kommunikatsiooni, et teadvustada teineteise vajadusi ja anda endast parim, et vastavalt sellele siis ka tegutseda.
Aga kuidas oleks teist austav käituda pärast mõnusat vahekorda?
Naisel on üldiselt vaja olla hoitud ja kogeda lähedust ja koosolemist ka pärast vahekorra lõppu. Järsult tähelepanu mittepööramine või mõne muu tegevusega alustamine või minema minemine võib kindlasti mõjuda liiga ebaharmooniliselt.
Olete öelnud, et naine võib kogeda lõputuid orgasme, milleks pole vaja isegi füüsilist stimulatsiooni. Mida te sellega silmas peate?
See tuleb minu isiklikust kogemusest. Ma olen loonud kontakti oma seksuaalenergiaga, mida ma oskan igal hetkel äratada ja vallandada, et kogeda orgasmi ilma igasuguse stimulatsioonita ja samuti soovi korral peatada. Teaduses sellist fenomeni veel ei ole uuritud, kuid kuna olin ka ise uudishimulik sellise kogemuse eheduse suhtes, tegin hiljuti väikese esialgse eksperimendi, kus ma mõõtsin oma hormonaalmuudatusi veres enne ja pärast sellise orgasmi kogemust ning teadlane, kellega koostööd teen, võrdles neid uuringutega, kus naised on kogenud füüsilisest vahekorrast tulenevaid orgasme. Vaatasime põhiliselt prolaktiini muudatusi. Tulemused olid piisavalt tähendusrikkad. Seksuaalenergia mõttejõuga liikuma panemisest tuleneva orgasmi tagajärjel olid prolaktiini muudatused veres võrreldavad füüsilisest vahekorrast tuleneva prolaktiini muudatustega. Seda eksperimenti esitlen ka juulis International Academy of Sex Researchi konverentsil.
Kuidas on lood meestega?
Siin taaskord võib olla erinevus koolkondadega ja õpetustega. Olen suhelnud ka mitmete meestega, kes nõustuvad, et kõige sügavama orgasmikogemuse võib saada mees siis, kui ta häälestub naise orgasmile ehk keskendub sellele, et naine saaks sügava orgasmi ja siis proovib kogeda seda, mida kogeb naine.
Tundlikemate meeste puhul olen aga samuti ise näinud, kuidas lihtsalt liigutades nende energiat genitaalse stimulatsioonita nad jõuavad üle kogu keha orgastilise seisundini ja seda ejakulatsioonita.
