Hingamise õpetaja Carla Ardito ütleb, et me peame enda hingamist iseenesestmõistetavaks samal moel nagu südametööd. Erinevus on aga selles, et hingamise kallal me saame tööd teha. Ning selle kohta on palju pretsedente. Näiteks joogapraktika pranayama baseerub suunatud hingamisharjutustele ja on kasutusel olnud juba tuhandeid aastaid. Seda on kasutatud kui meetodit stressi vähendamiseks ning keha ja mõistuse tervendamiseks.

Stimuleeri aju arengut

Kui meditatsiooni ajal kasutatakse kontrollitud hingamist, siis võib see suurendada aju mahtu. 2005. aastal Harvardi teadlaste poolt läbi viidud uuringu põhjal aitab hingamisele keskendunud meditatsioon suurendada ajukoore paksust.

Paranda südame löögisagedust

Madalat südamelöögisageduse muutlikkust (SLM, heart rate variability – HRV) on seostatud suurenenud südameinfarkti ohuga. Teadlased on leidnud, et tavaline sügav hingamine aitab tervetel katsealustel parandada südamelöögisageduse muutlikkust.

Alanda stressitaset

Kui sinu hingamine on pinnapealne, siis on su keha tõenäoliselt stressile reageerimise “ründa või põgene“ staadiumis. Kui võtad aega minuti või kaks lihtsalt istuda ja sügavalt hingata, aitab see kehal rahuneda ning muuta reageerimist mitte sümpaatilisel vaid parasümpaatilisel närvisüsteemil põhinevaks. Sümpaatiline närvisüsteem on seotud “ründa või põgene“ laadi reaktsioonidega ning parasümpaatilise närvisüsteemi staadiumis on sõnum kehale “lõdvestu ja võta vastu“.

Leevenda murelikkust ja negatiivseid emotsioone

Paljud meist on tundnud, et paanika või stressi puhul jääb õhku väheks. See on keha loomulik reaktsioon arvatavale ohule. Hingamisele keskendumine aitab leevendada murelikkust, depressioonisümptomeid ja negatiivseid emotsioone. Austraalia teadlased on leidnud, et sügav hingamine 30 minutit enne esinemist aitas oluliselt vähendada muusikute esinemishirmu.

Vähenda eksamistressi

2007. aastal ajakirjas Teaching and Learning in Medicine avaldatud artikkel leidis, et õpilased, kes harrastasid sügava hingamisega meditatsiooni enne eksamit, kogesid vähem muret, eneses kahtlemist ja keskendusprobleeme, kui õpilased, kes seda ei harrastanud.

Alanda vererõhku

USA riikliku terviseinstituudi (National Institute of Health) teadlase dr David Andersoni sõnul aitab kõigest paar minutit sügavat aeglast hingamist päevas alandada vererõhku. Seni teati hästi, et sügav hingamine aitab ajutiselt lõõgastada ja laiendada veresooni, kuid uuemate uurimuste kohaselt aitab see ka pikemas plaanis vererõhku alandada.

Muuda geenide väljendust

Hiljutised uuringud on näidanud, et keha ja vaimu ühendavad harrastused nagu jooga, meditatsioon ja hingamisharjutused vallandavad keha lõõgastusvastuse – füsioloogilise seisundi, mis muudab seda, kuidas keha stressile reageerib. See seisund saab muuta ärevushäirete ja kõrgvererõhktõvega inimestel stressi negatiivseid mõjusid, kuna muudab geenide ekspressiooni immuunsüsteemis.

Allikas: Telegram