9 mõtet, mis tasub endale kirja panna, et oma elukvaliteeti oluliselt parandada

Inimpsüühika on isereguleeruv süsteem, mis otsib alati tasakaalu. Kui suudetakse teadvustada oma kohaloleku kaudu pinget, haigust või mõnda intensiivset emotsiooni, nagu näiteks viha, kurbust või hirmu, muundub see armastuseks, rõõmuks ja sisemiseks vabaduseks. Need on ainsad tõelised asjad; kõik muu on meelte loodud illusioon, hirmud ja varasemas elus omaksvõetud uskumused, et inimesed pole piisavalt head ja elavad ohtlikus maailmas.

Menuka raamatu „Sisemine ärkamine“ autor Colin P. Sisson viib Tallinnas Pesas 22. augustil läbi seminari „Enesemeisterlikkus“ ja 24.-25. augustini seminari „Oma sisemise jõu avastamine“.

Sisson kirjutab raamatus, et inimkond on hüpnotiseeritud mingisse psüühilisse unne. See uni on nii sügav, et enamik inimesi on sellest täielikus teadmatuses. Mõned ütlevad isegi, et nad ei ole mitte ainult täiesti ärkvel, vaid nad on ka täiesti vabad. Ometi on needsamad inimesed hirmunud, kui neid ähvardatakse; häiritud, kui nendega manipuleeritakse; endast väljas, kui neid kritiseeritakse. Nad ei suuda määratleda, mida nad tunnevad. Nad väidavad, et nende probleemide põhjustajaks on teiste inimeste halb käitumine. See on aga sama, kui öelda, et vabaolemiseks on tarvis kelleltki luba küsida.

Inimesed elavad oma elu perekondi luues ja karjääri tehes, üles ehitades tööstusi, luues seadusi ja juhtides riike, harides inimesi ja arendades teaduslikke teooriaid — ning seda kõike hüpnootilise une seisundis. Pole siis ime, et maailm liigub ühest katastroofist teise. Kas eneseteadlikud inimesed vigastaksid ja hävitaksid ennast läbi sõdade, tülide, kuritegevuse ja muu vägivalla? Loomulikult mitte!

Inimesed ei teadvusta, mida nad iseendale teevad. Väga vähestele meie hulgas tuleb pähe mõte, et me ei ole oma elu jooksul teadvusel. Seesama enesekindlus takistab meil nägemast seda, kui sügavas unes me tegelikult oleme. Kui me öösel magame ja oma voodis und näeme, siis me saame alles ärgates aru, et see oli uni. Me peame tulema teadvusele, et mõista oma teadvusetust.

Mis vihjab uinunud olekule? Selle tunnuseks on kannatuse olemasolu. Me lähme endast välja ja tunneme end väljaspool oma kontrolli oleva olukorra ohvrina. Me ei ole enamasti teadlikud oma varjatud motivatsioonidest, alateadlikest hirmudest ja mahasurutud soovidest. Ometi kerkivad pöördelistel ja pingelistel aegadel ning konfliktisituatsioonides need osad meie alateadvusest hetkeliselt pinnale, et siis tihti saada jälle maha surutud. Kuidas unest üles ärgata? Me hakkame ärkama, kui oleme endaga tõeliselt ausad ja taipame, et oleme uinunud.

Elu võib võrrelda mäega ja inimesi mägironijatega. Me kõik ronime tipu poole, aga mõned meist peatuvad poolel teel, arvates, et nad on juba tippu jõudnud. Teised rühivad mööda sisse tallatud teerada edasi, taipamata, et nad vantsivad ringiratast ümber mäe, mitte ei liigu ülespoole. Samas on inimesi, kelle visioon ja tahtekindlus, kes nii väga ei karda rajada uusi teeradu ja katsetada uusi suundi. Alguses on see ettevalmistamata tee tõttu raske, samuti ei ole kerge mineviku häirivate tegurite teadvustamine kuid mida kaugemale nad jõuavad, seda kergemini läbitavaks tee muutub ja nad harjuvad ülesmäge liikumisega. Teerada ei tundu enam nii ohtlik ja lõpuks nad avastavad, et mingeid jõupingutusi polegi tarvis. Siis hakkavad nad lendama nagu kotkad, tiibadeks usaldus ja kindlus. Alla vaadates näevad nad kaugemale kui need, kes on all orus lõksus. Nad teavad, et nad pole madalamatel mäenõlvadel olevatest inimestest paremad, aga nad suudavad näha kaugele.

Need Colin Sissioni mõtted tasub märkmikusse kirjutada, kui sinu eesmärk on astuda samm sisemise ärkamise suunas:

1. Esimene samm ärkamise suunas on arvestamine võimalusega, et me võime olla uinunud!
2. Tähtis on mõista seda, et on olemas kaks emotsiooni, millest võrsuvad kõik teised. Need on armastus ja hirm, kusjuures hirm on ellujäämisreaktsioon.
3. Seni, kuni meie lähtekohaks on hinnang, et me pole piisavalt head, laiendame seda ka teistele.
4. Millal iganes laseme end mõjutada kriitikast või kiitusest, oleme vanglas, manipulatsiooni ja välise juhtimise ohvrid.
5. Mida rohkem laieneb enesega töötamine läbi teadvuse, seda rohkem hakkavad kaduma alateadlikud hirmud.
6. Praegune hetk on alati. Muud peale praeguse hetke ei olegi.
7. Kui me oleme ehtsad, hakkab kaduma nii teesklus kui ka ärevus ja hirm.
8. Kohaloleku viis komponenti on: hingamine ja keha teadvustamine, tunnete teadvustamine, täielik kohalolek tunnetes, lubamine ja lõdvestumine ja integratsioon.
9. Armastus on rahulolu sellega, mis sul on!