“Ma olen abielus ja meil on mehega pooleteistaastane tütar. Umbes aasta aega tagasi tekkisid meil probleemid, meie seksielu jooksis karile ja nii see juhtus. Pool aastat tagasi leidsin ma endale armukese, kellega tekkis mul kohene tõmme. On ainult üks aga — ta on naine ja lesbi. Mina polnud kunagi mõelnud endast kui kellestki, kellele võiksid ka naised meeldida.
Ta on 29aastane äärmiselt meeldiv naine. Mina olen 34, niiet meil on väike vanusevahe. Võib-olla on asi selles, et mu abikaasa on 56 ja ma jäin kogemata rasedaks. Ta on väga egoistlik mees ja ma jätaksin ta kohe maha, kuid ei taha jätta oma väikest tütart ilma isata.
Igatahes mõned kuud tagasi vajasin ma oma igapäevaellu vaheldust. Ma teadsin, et see armukese jant ei saa igavesti kesta ning palusin oma abikaasat, et me tegeleksime oma abielu probleemidega ning sõidaksime väikesele puhkusele. Minu ema jäi meie tütart hoidma.
Ma lootsin väga, et me saame keskenduda oma probleemide lahendamisele, kuid ta jättis mind üksi ja kadus tundideks golfi mängima. Ma olin maruvihane. Ma passisin kas üksinda hotellitoas või baaris. Sel samal nädalavahetusel oli muideks minu armukese sünnipäev ja ma tahtsin talle näidata, et ehkki me ei saa hetkel koos olla, armastan ma teda väga ning sooviksin üle kõige seda päeva hoopis temaga veeta.
Kirjutasin valmis armastusest nõretava sõnumi, mis sisaldas ka muidugi tema nime. Kuid mul oli vaja saata sõnum ka oma emale, sest ta soovis eelnevalt teada, mis päeval me abikaasaga järgmine päev oma väikeselt puhkuselt koju tuleme.
Kuna ma olin tükk aega baaris istunud ja masendusest alkoholi joonud, olin ma veidike purjus. Ja siis see juhtus. Ma ajasin sõnumid sassi, niiet mu ema sai selle sõnumi, mis oli mõeldud minu armukesele.
Mu ema oli siiamaani arvanud, et me oleme head sõbrannad. Tal polnud aimugi, et me armastame üksteist. Kui me koju jõudsime, ei öelnud ema meile ühtegi sõna. Ta põrnitses mind vihaselt, ei vaadanud mu abikaasale otsagi, haaras oma mantli ja lahkus.
Olen sellest ajast alates üritanud teda kätte saada. Ta ei lase mind oma koju, ei vasta telefonile ja on täielikult meie eludest kadunud. See on kohutav. Ma jätsin oma armukese maha ja plaanin sedasama teha ka oma mehega, aga ma tahaksin seda kõike oma emale rääkida. Ma ei tea, mida teha.”
