Ta oli kogu aeg oma töö pärast kodust ära ja me vaevu nägime. Mina olin sellest aga väsinud ja tundsin, et oleksin siis parem üksi. Eks mul nüüd nende kahe aasta jooksul on ka kaaslasi olnud, mehel ka, aga ka nende suhete ajal oleme eksiga saanud kokku ja seksinud.

Alguses oli tegemist kõigest kohviga. Proovisime jääda sõpradeks, aga need kohvitamised lõppesid ikka ja jälle voodis. Ja see seks on nii hea! Kõik, mis varasemaltki, aga tegelikult veelgi parem.

Ma ei saa aga aru, miks seks meie vahel nii hästi toimib, aga suhe mitte? Ja kuidas saaks seda parandada, sest ma tahaksin temaga koos olla, aga samas töötab ta ikka väga palju ja mina tahaksin ikkagi meest, kellel oleks minu jaoks rohkem aega. Lisaks usun ka seda, et vana suppi üles keeta pole mõtet — vanad probleemid tulevad niikuinii ühel hetkel tagasi.

Aga kirg on ju ikka olemas. Kas järelandmisi peaksin tegema siis mina või peaks ikkagi tema otsustama, et tahab mind rohkem kui oma tööd?