"Ilmselgelt see ei toimi. Mina ja mu ema oleme sellele väga vastu, kõik on ju oma eludega edasi läinud ja mitte mingit põhjust kokku saamiseks ei ole. Kõigil on oma uus pere. Mu isa pole ka selle mõttega eriti ree peal, aga tal ongi üldiselt üpris suva sellistest asjadest, sest alati on ju võimalus lihtsalt kohale tulla, kõht täis süüa, mitte kellegagi suhelda ja siis mingi rumala vabandusega kiiresti ära minna.

Vähemalt on ju linnuke kirjas, et käidud! Vanaisa üritabki rõhuda sellele, et jõulud on ju rahu aeg ja kui me kõik oleme nii ilusasti eluga edasi läinud, ei tohiks nagu probleemi olla ju. Aga on! Kõigil oleks nii ebamugav. Mina aga armastan jõule ja ma ei taha, et kellelgi oleks ebamugav. Lõpuks oleme iga aasta teinud mitu jõulupidu ja kõik on rahul, ka vanaisa.

Kuid kui ma see aasta talle meelde tuletasin, et tegelikult see kärgpere värk meil ju ei toimiks ja mis siis eelmise aasta jõuludel viga oli, nähvas ta ainult, et inimesed võiks oma asjadest juba üle saada ning nagu kord ja kohus ühtse perena jõule tähistada. Saan aru, et vanadus ja nii, aga ma ei jaksa iga aasta seda sama juttu seletada."

Kas kellelgi on veel selline olukord olnud ja kuidas te selle edukalt lahendasite?