Nõutu naine: mu sõbrannal on nii kohutav elukaaslane ja ma tahaks teda kuidagi aidata, aga üldse ei oska

"Mu sõbranna ei oska lihtsalt üksinda olla. Ta on selline arg hall hiireke, muidu hästi tore. Aga kõik mehed kasutavad teda mõnuga ära, sest ta ei julge neile midagi öelda ja kardab nii väga üksikuks jääda ning minu meelest on see mega hirmus!"

"Meil on muidu täitsa suur sõpruskond naistest, meid on seitse. Oleme põhikooliaegsed sõbrannad, mis muidu on täitsa haruldus. Enamik meist on edukad karjäärinaised, paaril on ka lapsed. Naudime elu, oleme koos käinud mitmetel seiklustel ja nii.

Aga sellest sõbrannadekambast on üks, kelle pärast ma olen ikka täiega mures. Ta on ainuke selline veidi introvertsem ja ta on ka hästi arg. Ta on muidu super huumoriga ja ilus naine, aga juba põhikoolist alates on ta selline teistsugune olnud. Ma ei tea, äkki tal oli jube lapsepõlv, me pole seda teemat puudutanud, sest on näha, et tal on ebamugav.

Igatahes ei oska ta üksi olla! Või no oskaks kindlasti, aga ta kardab täiega. Ta on viie aasta jooksul olnud suhtes nelja mehega, ehk siis iga mehega umbes aasta ja need kõik on olnud suht sellised jorsid. Aga praegune on kõige hullem!

Ta on totaalne jorss. Selline, kes jätab oma haisvad sokid igale poole vedelema ja libiseb siis ise diivanile, õllekõht röötsakil ja eeldab, et naine teda teenindaks. Ja mu sõbranna teenindabki!

Meie kokkusaamistel räägib ta rõõmsalt, et küll tal on ikka tore mees. Aga see, mida meie kõrvalt näeme.. No kust otsast see jorss tore saab olla.

Muidu laseks teisel ikka rahus oma elu elada, aga nii kahju on näha, et nii armas naine on sellise tüübi otsa sattunud ja ise üldse aru ei saa, et miskit oleks mäda.

Andke nõu palun, kuidas ma küll saaks talle aru pähe panna ja teda natuke julgemaks muuta?"