“Kuidas nii!? Sa oled ju juba kolm aastat olnud suhtes, sul on nii tore elukaaslane ja te mõlemad olete õhtuti kodus, isegi teie tööpäev lõppeb enam-vähem samal ajal,” imestas mu sõbranna ja lisas sinna juurde, et küllap mu mees on siis aktiivne eneserahuldaja või “paneb kõrvalt”, ega mõistnud, mis mul küll ometi viga on.

Ma siis kohe seletan, mis mul viga on. Ma olen väsinud peale tööpäeva! Ega kohustused ei lõppe peale kella viit. On ju vaja poes käia, koristada, süüa teha, mõne hetke tahaks ju endale ka võtta, et olla üksi, käia trennis või lugeda. Peale seda kõike olen ma omadega täiesti läbi ja ükski seksiidee ei tule mõttessegi. Tahaks lihtsalt magama minna.

Laupäevad ja pühapäevad on muidugi veidi paremad, siis me tavaliselt seksime ka ühe korra, aga rohkemaks küll jaksu pole. See tähendaks ju ligi pool päeva voodis vedelemist! Või täisväärtusliku uneaja kulutamist. Mulle meeldib kül seks, aga nädalavahetusel tahaks ju muid asju teha. Pikkadel jalutuskäikudel käia, restoranis söömas, kinos… minu jaoks ei ole seks nii oluline.

Eks seda võiks jah rohkem olla, aga ma pole kuulnud meest kurtmas, et ta liiga vähe saab. Tahaks loota, et ta ikka tuleks mulle ütlema, et me võiks rohkem seksida, mitte et ta läheks kuskile teise naise juurde mind petma, sest kodus ei saa piisavalt.

Ja üldse, mida küll teevad need paarid, kellel on veel lapsed ka? Kust kohast see energia tuleb?”