Billiel diagnoositi katapleksia, seisund, mida iseloomustab lihastoonuse nõrgenemine, mis võib ulatuda kergest nõrkusest võimetuseni rääkida selgelt ja lõppeda keha kokkuvarisemisega. Inimene on kogu episoodi vältel ärkvel, mis võib kesta sekunditest mõne minutini.

Billie peab selle tõttu hoidma eemale oma kõige naljakamatest sõpradest, et koolipäev ilma minestamishoota üle elada.

"Tunne, et ma ei saa naerda, on väga veider. See nagu polekski enam mina," tunnistab tüdruk.

Tema sõbrad on väga vastutulelikud ja teevad endast kõik, et Billiet mitte naerma ajada. Kui ta kogemata siiski hakkab naerma, tunnevad nad, et peavad tema ees vabandama.

"Kui ma olen koos inimestega, kes mind eriti ei tunne, üritan ma alati kohe naljakaid situatsioone vältida, et nad minu käitumisest ära ei ehmataks."

Billie tunnistab, et kui inimesed üritavad naljakat olukorda maha suruda, on see kõige hullem, sest mahasurutud vaikus on see, mis eriti naerma ajab.

Ta ütleb, et katapleksia tõttu minestamine on väga hirmus, sest keha üle kaob täielik kontroll. Ta ei suuda rääkida ega kellelegi vastata, kuid kõige frustreerivam on fakt, et ta on nende episoodide ajal täielikult teadvusel. Ta väriseb ega suuda midagi käes hoida.

Kahjuks ei ole sellele häirele ravi, seda saab ainult kergelt leevendada. Algul ei osanud arstid Billiel häiret kahtlustada, nad ütlesid talle, et kõik värisevad, kui naeravad.

Kui Billiel lõpuks haigus diagnoositi, tundis ta enda sõnul kahetisi tundeid. Üheltpoolt oli tal hea meel, et sai oma painavatele küsimustele lõpuks vastused, teisalt olin hirmul teadmatuse ees, kui palju see mu elu päriselt mõjutama hakkab."

Allikas: LadBible