Nii, mul on selline küsimus, et kas mehe palk on asi, mis võiks naisele närvidele käia või ma olen ebanormaalne? Mul on selline asi, et jäin rasedaks, laps ei olnud planeeritud ja tuli suure üllatusena meile mõlemale. Meil pole praegu rahadega parimad seisud. Mina hakkan saama minimaalset emapalka ja mehe palk jääb sinna 500-600 kanti. Enne mul oli suva, et pidime vahepeal vanematelt söögiraha küsima ja kraapisime viimaseid sente taskupõhjadest kokku nuudlite ostmiseks. Aga lapsega nii ei saa, et loed viimaseid sente. Mina rasedana ei saa uut töökohta otsima hakata, see oleks täiesti mõttetu, aga mees võiks minu meelest otsida parema palgaga töö. Praegu ei jätku meile kahelegi, kolmekesi läheb veel kehvemaks. Aga mees ei taha uut tööd, sest talle meeldib praegune, mis sest, et palk kehv. Minu meelest on ta isekas ja ei mõtle üldse, mis olukorda ta meid paneb. See rahateema on meil pidevalt tüliks ja me ei saa enam üldse normaalselt omavahel rääkida, kogu aeg kakleme.

Minu arust on mehe kohus oma naist ja last üleval pidada ja võimaldada neile normaalne elukoht ja söök ja riided. Mehe arust peaks ma ise praegu raseduse ajal ka rabelema ja kasvõi kuskile baari tööle minema, et veidi raha saada. Täitsa lolliks läinud, rasedana baari… Kes üldse võtaks rasedat tööle paariks kuuks?! Kade vaadata sõbrannasid, kelle mehed näevad hullu vaeva, et naisel ja lastel oleks kõik olemas.