Mees küsib nõu: kuidas ma oma loodussõbrast naisele aru taas pähe panna saaks? Ta on muutnud meie kodu öko-keskuseks
Minu lugu on siis selline: viimase aasta jooksul, kui aina rohkem on kajastatud erinevaid kliima soojenemisega seotud teemasid, hakkas ühel hetkel ka mu naine sellesse väga kirglikult suhtuma.
Alustuseks liitus ta Facebookis erinevate gruppidega, kus räägitakse plastikust ja kõigest muust ning kuidas sellest kõigest loobuda. Vaikselt avastasin, et mu tavapärane hambahari on vahetatud bambusest või puust (mina ei tea) variandi vastu välja, siis juba olid kõrvatikud ka ökod, seejärel kadusid meie kodust paberist salvrätikud ja asemele tulid kangast, alguses muide ainult siis, kui külalised käisid, aga nüüd ei tohi paberit meie kodus kasutada.
Tänaseks on juba olukord selline, et me ei tohi osta mitte ühtegi kodukeemia toodet tavapoest, vaid veedame oma vaba aja, sõites mööda pealinna erinevaid ökopoode, kus saab oma vanu anumaid täita. Sama kehtib ka igasuguste kaerahelveste jms kohta. Meie kodus on ainult ökseebid ja ökojuustud ja öko, öko, öko.
Kord, detsembrikuus, läksin peale tööd poest läbi, haarasin vanast harjumusest kaasa võrgus kilo mandariine ja karbitäie šampinjone, mille ta täidab juustuga ära, teeb ahjus soojaks - mulle väga maitseb. Aga teate mis juhtus? Sain kodus vastu päid ja jalgu, sest see võrk seal mandariinide ümber ei kõlba kuhugi ja šampinjone ei oleks ka tohtinud karbiga osta, vaid ainult lahtisena spetsiaalsesse kotti pakituna.
Elasin selle kõik veel üle, aga nüüd, kui küsisin talt, kas võiksime sel aastal lennata kogu perega Taisse või kuhugi mujale Aasiasse ja ta teatas mulle, et meie pere enam lennukiga ei sõida, viskas mul küll totaalselt üle. Lisaks veel, et auto võiksime ka maha müüa...
Kuidas ma oma loodussõbrast naisele aru taas pähe panna saaks? Ta on muutnud meie kodu öko-keskuseks ja tunnen nagu oleksingi ühes suures öko-vangis.
