Kui sinu menstruatsioon on tavaliselt täpne kui kellavärk, planeerid enesekindlalt kõiki oma tegevusi sellele vastavalt. Jah, see kehtib eriti troopiliste puhkuste planeerimise kohta. Kui päevad aga oodatust varem algavad, siis see mitte ainult ei riku su plaane, vaid muudab sind ka närviliseks.

Stanfordi ülikooli seksuaalmeditsiini programmi direktor Dr Leah Millheiser sõnab, et naised kipuvad menstruaaltsüklit tihti üle mõtlema. „Naistel on see kindel arvamus, et päevad peaksid olema täpselt iga 28 päeva järel ja kui see number aeg-ajalt kõigub, arvavad nad, et midagi on kindlasti valesti. See pole aga tõsi,“ ütleb ta.

Loe edasi ja saa teada mõned põhjused, miks menstruatsioon vahel varem alata võib.

Uudis: tegelikult see ei alanudki varem

New Yorgi naistearst Dr Kecia Gaither ütleb: „Ühe kalendrikuu pikkus ei muuda sinu menstruatsiooni sagedust. Normaalne menstruaalne tsükkel jääb vahemikku 21 kuni 45 päeva ning keskmiselt on see tõesti 28 päeva, kuid reaalsuses kõigub see alati.“

„Põhjuseid, miks päevad varem hakkasid, on palju,“ lisab Dr Millheiser. „Need algavad tavaliselt kaks nädalat pärast ovulatsiooni. Seega, vahel tuleb ka ovulatsioon näiteks nädal varem.“ Teisisõnu, kui ovulatsioon algab varem, algavad ka päevad varem.

Sa said just orgasmi

Dr Millheiser sõnab, et kui naisel on menstruatsioon peagi algamas ning ta saab orgasmi, võib see päevad ka veidi varem esile kutsuda. Ta toonitab aga, et seks iseenesest siiski ei põhjusta menstruatsiooni.

Tegemist ei ole päevadega

Veritsust võivad põhjustada mitmed teised normaalsed tegurid, mis ei ole menstruatsiooniga seotud. Kui sul olid mõned nädalad tagasi päevad ja märkad nüüd pruunikat veritsust, selgitab Dr Millheiser, et tegemist on tõenäoliselt lihtsalt oksüdeerunud verega sinu viimasest menstruatsioonist.

Kuidas siis teha vahet, kas tegemist ongi verega veel eelmisest menstruatsioonist või juba uue algusega? „Kõige lihtsamalt öeldes, kui sul on menstruatsioon, siis sul tõepoolest ongi menstruatsioon,“ ütleb Dr Millheiser. „See tähendab, et koged kõiki samu sümptomeid nagu alati ning ka veritsus on täpselt sama nõrk või tugev.“

Sinu menstruatsioon ei ole veel regulaarne

Kui sul algas menstruatsioon alles hiljuti, võtab selle regulaarseks muutumine aega mõned aastad. See on igati normaalne, kui sul mõnel kuul menstruatsiooni ei tekigi, see algab vahel varem või hoopis hiljem. Uuringud on näidanud, et menstruatsiooni regulaarne tsükkel areneb alles kuue või enama aastaga.

Sa tarbid rasestumisvastaseid tablette

Rasestumisvastastes pillides sisalduvad kunstlikud hormoonid, mis tekitavad kehas mulje nagu sa oleksid juba rase. Just seetõttu ongi see efektiivne just raseduse vältimisel.

Kui sa alustasid pillide võtmist alles hiljuti ning sul on parasjagu „pillivaba“ nädal, võib esineda veritsust. Kui sa aga pillide võtmise täielikult lõpetasid, võib ka sellest tulenev hormoonide langus veritsust põhjustada. Kui sulle paigaldati rasestumisvastane spiraal, võib see veritsust tugevamaks ja menstruatsiooni ebaregulaarsemaks muuta.

Sul on sugulisel teel leviv infektsioon

Sugulisel teel levivad infektsioonid nagu gonorröa ja klamüüdia võivad menstruatsiooni vahepealsetel aegadel veritsust põhjustada.

Kui sul algabki menstruatsioon tavapärasest varem, pane tähele kui tugev on veritsus võrreldes sinu tavapäraste päevadega. Jälgi seda paari päeva vältel ja kui veritsus on tavapärane, pole sul tõenäoliselt muretsemiseks põhjust. Kui märkad aga iga paari päeva järel määrimist ning seda esineb ka pärast vahekorda või sul on iga kahe nädala järel menstruatsioon, konsulteeri arstiga.

Sa oled kaalus palju alla või juurde võtnud

„Inimeste menstruaalseid ja reproduktiivseid funktsioone juhivad peamiselt hüpofüüsi ja hüpotalamuse hormoonide näärmed ning need mõjutavad emakat ja munasarju,“ ütleb endokrinoloog Dr Joshua Klein. „Neid näärmeid omakorda mõjutavad tugevalt toitumine, ainevahetus ja energiatase.“ Seega igasugused muutused neis aspektides mõjuvad omakorda ka menstruatsioonile.

Sinu normaalses rutiinis on toimunud muutus

Igasugune muutus sinu tavapärases rutiinis — näiteks oled parasjagu reisimas või puhkusel või oled muutnud oma treeningkava — võib põhjustada muutuseid keha hormoonide tasemes ning seega mõjutada ka menstruatsiooni. Ka see, kui teed rohkem trenni ja puhkad vähem, võib päevi mõjutada. Kehale meeldib järjepidevus.

Päevi võib samuti mõjutada näiteks kolimine, seda eriti ülikooli ajal ühiselamusse kolimine. „Kui mitu noort naist elavad koos ning neist keegi ei kasuta parasjagu hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, mõjutab see neist igaühe hormoonide tasakaalu ning ühel hetkel on nende tsüklid sünkroonis. Seega võib ka see mängida rolli kui sinu menstruatsioon algas varem või hiljem,“ selgitab Dr Millheiser.

Sul on günekoloogiline või meditsiiniline seisund

Kui sul on probleeme emaga või munasarjadega, võib menstruatsioon lõppeda või muutuda ebaregulaarseks. Konsulteeri günekoloogiga kui märkad ebanormaalseid muutuseid.

Pea aga meeles, et kui oled hiljuti teinud muudatusi oma elustiilis ning päevad algavad varem, pole muretsemiseks põhjust. „Lõppude lõpuks pead mõtlema sellele, mis on normaalne,“ sõnab Dr Millheiser. „Väikeste muutuste pärast ei pea üldiselt muretsema, kui menstruatsioon ei alga just järjepidevalt vähem kui 21-päevaste vahedega.

Allikas: Elite Daily