"Igavesti pole võimalik olla ühe mehega abielus ja teise mehega seksida, aga teisiti ma ei taha ka. Armastan neid mõlemaid."

Naisteka toimetusse kirjutas üks nukker naisterahvas, kes pettis mõtlematult oma meest ja kahetseb nüüd, aga ei tea ka, kuidas sellest olukorrast puhtalt välja tulla.

"Eelmisel kevadel vahetasin tööl osakonda ja sattusin kokku ühe kolleegiga, kellega me eelnevalt väga kokku polnud puutunud, aga nüüd olime üsna ninapidi koos.

Meil oli üks ühine suur projekt, mille jaoks me päevad (ja vahel ka ööd) koos tööd tegime ning see oli midagi, mida me mõlemad väga kirglikult võtsime.

Sügiseks oli see projekt küll läbi, aga olime teineteisega selle ajaga nii ära harjunud, et tuleb tunnistada: me armusime. Sellest kõigest sai kiiresti üks hullumeelne armuafäär, alguses tähendas see vaid sõnumeid ja ühiseid lõunaid, aga vahetult enne jõule me seksisime (jah, see juhtus peale ettevõtte jõulupidu, kui olime mõlemad üsna purjus).

Sellest on nüüd möödas pea kaks kuud, süütunne närib mind tohutult, sest tegelikult armastan ju ka oma abikaasa ja meie abielul pole midagi viga. Aga samal ajal olen armunud ka oma kolleegi, oleme paar korda veel maganud.

Eks ma tean, et mõlemat asja korraga ei saa. Igavesti pole võimalik olla ühe mehega abielus ja teise mehega seksida, aga teisiti ma ei taha ka. Armastan neid mõlemaid.

Aga mida ma siis teen? Mis võiks olla järgmine samm?"

Lugeja, kuidas sina sellises olukorras käituksid?