Tülid kuuluvad kooselu argipäeva, aga ka tülitsemine nõuab oskust
Olgu tüliõunaks keskelt tühjaks pigistatud hambapastatuub või pealetikkuv ämm, tülid kuuluvad kooselu argipäeva. Kuid ka tülitsemine nõuab oskust.
Partnerlus ilma tülideta oleks vaevalt mõeldav. Paljude spetsialistide meelest võib väljaöeldud sõna olla lausa tervislikum kui allaneelatud ärritus, kuid oskuslik lahkhelide lahendamine nõuab teatud reeglite järgimist.
Tavaliselt on kolme sorti tülisid
Peaaegu kõiki paarisuhte konflikte saab jagada kolme rühma.
- Tõelised pisikonfliktid
Tekivad spontaanselt ja lahenevad tavaliselt sama kiiresti. Tüli põhjuseks võib olla näiteks televiisor, mis mängib liiga valjusti, või tundub kaaslasele, et veedad liiga palju aega sotsiaalmeedias lobisedes.
- Näilised pisikonfliktid
Selliste tülide taga peitub tihti teadvustamata agressioon, võimuvõitlus. Näiteks paugutatakse uksega, et näidata oma rahulolematust, või hakatakse meelega telekapulti klõpsima.
- Põhimõttelised lahkhelid
Sellistes tülides ilmneb arvamuste lahknevus olulistes küsimustes: kulukad ostud, laste kasvatamine jms. Üldjuhul käivitub selliste lahkhelide puhul reegel: mida tihedamini hakkavad teatud konfliktid korduma ja mida kõrgemale tundelained löövad, seda kindlamini peitub selle taga võimuvõitlus.
Tülitseda tuleb osata
Kõik konfliktid lahenevad juhul, kui kaaslastel jätkub huvi jõuda ühisele seisukohale. Kuidas siis talitada?
Loe edasi Kodutohtri veebruarikuu numbrist või portaalist kodus.ee
