Lugeja muretseb: ülemus käis koolivaheajal perega Itaalias ja tuli peale seda uhkelt tööle. Mina teda siin küll näha ei taha...
Mul on selline mure, et ülemus käis koolivaheajal perega Itaalias ja tuli peale seda uhkelt tööle. Mina teda siin ausalt öeldes küll näha ei tahaks, aga ülemusele ju ei ütle ka, et mine koju?
Nüüd, kui veel ühel inimesel Eestis avastati koroonaviirus ja ta tõi selle endaga kaasa Itaalist, on mu mure veelgi suurem. Pean käima iga paari päeva tagant oma eakale isale süüa viimas ja kodus on ka viimaseid kuid rase naine ning nii oleme naisega kokku leppinud, et hoiame end suurüritustest ja üleüldse köhivatest-aevastavatest inimestest igaks juhuks eemale, aga oma ülemusele mul on küll keeruline öelda, et "palun seisa minust kuue meetri kaugusel, kui sa minuga räägid".
Muide, ma ei ole ainus, kes sellepärast pisut mures on. Eks kohvinurgas ikka oleme ka teiste kolleegidega rääkinud, et oleks ju mõistlikum, kui ta vähemalt nädal-kaks kodus viibiks ja võiks kindel olla, et tal midagi viga ei ole.
Ülemus küll ütles, et tema Itaalias olles ei saanud üldse paanikast aru, ei näinud ühtegi maskiga inimestki, aga seda hullem ju?
Olen päriselt mõelnud, et äkki valetaks end haigeks, ütleks, et olen gripis ja teen sel ajal kodust tööd. Meie kontoris on selline töökorraldus eriolukordades täitsa võimalik.
Mida teie teeksite?