Kui mõtleme sõnale ”wellness” (eesti keeles “heaolu“ — toim.), meenuvad esmalt pigem modernsed, eksklusiivsed ja tõenäoliselt pigem niisama trendikad tegevused, mille puhul sageli tervislik kasutegur on küsitav, aga mitmed eurooplaste lemmikud heaolu traditsioonid on sellised, millesse on usutud juba sajandeid.

Millised need siis on?

Hispaania: siesta

Siesta on lühike pärastlõunane uinak, mis sündis sellest, et põllumehed soovisid päeva kõige kuumemal tunnil pisut puhata, aga see kehtib tänaseni ja selleks ei ole vaja ilmtingimata kuuma päikese käes töötada, vaid siesta’t naudivad ka kontoritöötajad.

2007. aastal läbi viidud uuringust selgus, et inimestel, kes lõunaajal ca pool tunnikest puhkavad, esineb vähem südamehaiguseid ja 2010. aastal tehtud uuringust avastati, et pärastlõunane uinak parandab aju võimet uusi tarkusi omandada.

Island: kala

Islandil elavate inimeste eluiga on üks kõrgemaid ja neil esineb harvem vererõhuga seotud probleeme ning Bloomergi andmetel oli Island 2019. aasta kõige tervislikemate riikide edetabelis kolmandal kohal, Hispaania ja Itaalia järel.

Põhjamaade menüüsse kuuluvad sarnased toidud nagu on omased Vahemere dieedile, kuigi esimeses on vähem puu- ja köögivilju. Samas söövad islandlased palju värsket kala ja seeläbi oomega-3 rasvhappeid ning neil on komme ka talvekuudel igapäevaselt kalamaksaõli tarbida, et saada ekstra D-vitamiini ajal, mil päikesevalgust on vähe.

Itaalia: fangoteraapia

Kuigi muda kasutamine ilutootena oli omane juba Vana-Egiptuse kultuurile, mil nahale määriti Niiluse kallastelt kogutud savi, et parandada naha väljanägemist ja tekstuuri, siis itaallased võtsid selle ka omaks ning naudivad tänase päevani.

Kuigi erinevat sorti mudal (segatuna mineraalide või termaalveega) on erinevad omadused, peetakse fangoteraapiat kõige efektiivsemaks, sest sel on lisaks nahka puhastavatele omadustele ka lõõgastav ja stressi leevendav toime. Selle üle ei tasu naerda: krooniline stress mõjutab immuunsüsteemi ja põhjustab kõrgvererõhutõbe, väsimust, mõjub halvasti vaimsele tervisele ja südamele.

Kreeka: Vahemere dieet

Kas on midagi, mille puhul Vahemere dieet kasuks ei tule? Selles on ühendatud kõigi Lõuna-Euroopa riikide menüüde parimad omadused: värsked puu- ja juurviljad, täisteratooted, oliiviõli, küllastumata rasvhapped ja mõõdukalt piimatooteid. Ja sellise dieedi kasutegurid on ammu tõestatud: see tagab kõrge eluea, korras seedimise, tugevama südame, kaitse haiguste eest, hoiab ära depressiooni, diabeedi ja parandab üleüldist vormi.

Soome: kontrastide teraapia

Saunakultuur eksisteerib mitmetes Euroopa riikides, aga Soomes on see sügavalt juurdunud ja seal on olemas vähemalt üks saun iga kahe inimese kohta. Soomlastel on komme viibida kuumas saunas viimase piirini ja seejärel hüpata sealt otse külma vette või lumme. Ja seejärel kogu tegevust muidugi korrata. See kõik on tervisele muidugi ääretult kasulik.

Taani: hygge

Taanlaste hygge’le sarnaseid eluviise eksisteerib ka teistes Euroopa riikides. See on ”gemütlich“ Saksamaal ja ”gezelligheid” Hollandis, kuid just hygge levis 2016. aastal mööda maailma ja muutus paljude inimeste elustiili lemmikuks osaks.

Hygge on seotud hubasuse ja mugavustundega, mille puhul on oluline viibida igal ajahetkel päriselt kohal ja end ümbritsevat hinnata.

Holland: uitwaaien

Sellele hollandlaste traditsioonile ei ole selget definitsiooni, aga see viitab metsikus looduses, tuulise ilma ajal viibimisele — tavaliselt jalutamisele või rattasõidule. See pidavat tühjendama pea muremõtetest ja värskendama su vaatenurka, sest sa ei saa halva ilma ajal millelegi muule keskenduda.

Värskes õhus veedetud aeg on vägagi kasulik: see tõstab D-vitamiini taset organismis, parandab tuju ja keskendumisvõimet, paneb su liikuma ja võimalik, et vähendab isegi valu.

Rootsi: fika

Fika keerleb tavaliselt kohvi ja värskete küpsetiste ümber, kuid selle eesmärk on inimestega suhelda. Selline kohtumine võib toimuda ükskõik mis ajal ja soovitatavalt mitu korda päevas, väidab Rootsi valitsus.

Allikas: The Guardian