Eestlannad räägivad suhteprobleemid südamelt ära: töötu kallim ei viitsi isolatsioonis olles isegi oma lusikat nõudepesumasinasse panna
"No üks asi näiteks on see, et sööme hommikust, siis ma enda asjad panen ära ja vaatan, et kõik oleks korras enam vähem ja lähen oma tuppa õppima vähemalt pooleks päevaks, samas tema jääb veel sinna. Siis kui ma mingi hetk tagasi tulen, on kõik need tema hommikused nõud veel seal ja saiapuru igal pool, moosised lusikad laual.
Miks see mind närvi ajab: 1) ma pean õppimisele keskenduma ja mul pole aega praegu koristada. 2) tema on töötu, seega ta võiks lõputute sarjade vaatamise vahelt aega leida, et enda moosilusikaski nõudepesumasinasse tõsta," räägib Kristiina, kelle mees kaotas eriolukorra tõttu oma töö.
"Mis mind häirinud on, kuna me oleme kogu aeg kodus siis ei ole sellist võimalust olnud deitida peale mingite õuepiknikute, aga tahaks restorani! Rohkem lilli võiks olla, habe kasvab vahepeal liiga pikaks, õhtuti tahaks vahel lihtsalt kahekesi istuda ja rääkida, aga tema vaatab telekast filmi. Ta ei pane ruloosid ette, kui on pime ja me elame esimesel korrusel," on ärritunud Elina, kes läks oma uue elukaaslasega suhtesse vahetult enne eriolukorra algust.
Kolm aastat oma elukaaslasega koos olnud Renate räägib, et need kaks kuud on olnud tõelised Ameerika mäed. "Alguses olime kodus väga õnnelikud, lõunapaus tähendas linade vahel vallatlemist. Siis ühel hetkel hakkas mind aga kõik häirima! Elukaaslane rääkis telefoniga liiga kõvasti ja segas mu töö tegemist. Ta jättis nõusid vedelema. Ta ei teinud hommikuti voodit ära. Ta sõi liiga palju, mis tegi toidu valmistamise ja planeerimise väga keeruliseks. Lõpuks saime aru, et oleme mõlemad pinges, üritasime sellega tegeleda ja suhe läks jälle paremuse poole. Kuid olen väga õnnelik, et oleme nüüd kontoris tagasi..."
Kuid Anna ujub hoopis rõõmsalt vastuvoolu ja kinnitab, et tema suhe sai karantiinis olles justkui uue hingamise. "Meil pole midagi konkreetset närvidele käima hakanud. Pigem oleme õppinud asju lahendama ja oma tunnetest rääkima ilma, et hakkame vaidlema. Oleme siiski koos selles karantiinihulluses ja üksteisele koguaeg olemas. Kui midagi häirib, mida üldiselt väga ei ole, siis ütleme seda möödaminnes ja teine kuulab."
