Naine kurvastab: tahaksin sõbrannaga peale aastaid kestnud tüli ära leppida, aga ei oska

Läksin oma hea sõbrannaga mõned aastad tagasi tülli. Põhjus oli täitsa olemas, ma olin tema peale pahane ja solvunud, ütlesin mõned karmimad sõnad, mille peale tema solvus ning seejärel me endid teineteise elust põhimõtteliselt kustutasime. Aga tänaseks tunnen, et oleksin valmis vaherahu tegema ja sõpradena edasi minema.

Kas ma teeksin selle tüli osas täna midagi teisiti? Käituksin viisakamalt? Tõenäoliselt mitte. Ma tunnen, et mul oli põhjust temaga pahandada ja tänaseni näen, et tema võiks mõista, mis ta valesti tegi, aga kui ta seda ei mõista ja mina ka oma jonni ajan, siis arvan, et võiksime selle teema lihtsalt unustada ja sõpradena jätkata. Südamest tunnen, et see oleks võimalik, kuigi ega ma kindel ei ole, et tema tunneb samamoodi.

Meie ühistelt sõpradelt olen kuulnud, et ta on tänaseks mõistnud, miks ma reageerisin nii nagu reageerisin, aga sellest pole aru saanud, kas ta tahaks uuesti sõbrad olla.

Sattusime hiljuti ühise sõbra grillpeol kokku ja vahetasime mõned viisakusavaldused, aga üldiselt ei rääkinud ja hoidsime hoovi erinevatesse pooltesse. Tekkis küll olukordi, kus oleks justkui saanud suhelda, aga ei kartsin.

Miks ma üldse ära tahan leppida? Meie sõprus kestis aastaid ja saime hästi läbi. Igatsen tema seltskonda.

Kuidas teie soovitaksite selles olukorras käituda? Tundub nagu veider talle Facebookis sõnum saata, kui alles oli mul võimalus näost näkku rääkida...