Vähiravifond on tänavu 150 000 euroga miinuses, pea sama palju on fondi pealt teeninud Eesti riik
Vähiravifondi Kingitud Elu pöördub viimastel kuudel erakordselt palju vähihaigeid, kes on jäänud Haigekassa vihmavarju alt välja — mais 28 inimest, juunis juba enne jaanipäeva 24 inimest. Suures mahus on antud välja toetusi, aga koroonakriisi tõttu on annetused vähenenud — see on tinginud viie kuu kokkuvõttes fondile ligi 150 000 euro suuruse miinuse.
Teisest küljest on Kingitud Elu sel aastal olnud sunnitud tasuma laekunud annetustest ligi 120 000 eurot riigile ravimite käibemaksuna.
“Olukord on nii kummaline, et sõnad jäävad klombina kurku kinni. Me kogume Eesti inimeste annetusi kokku sisuliselt 1 või 5 euro kaupa, viies selleks koos meie vabatahtlikega aasta jooksul läbi lugematu hulga erinevaid kampaaniaid ja aktsioone,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.
“Aga kui tuleb aeg kogutud raha eest Eesti vähihaigetele elupäästvaid ravimeid osta, mida riik ise oma kodanikele tervisekindlustuse kaudu ei võimalda, oleme sunnitud 9 protsenti kogutud annetustest ravimite käibemaksuna riigile andma.
Nõnda, maksuseaduse jõuga, on meilt haihtunud sel aastal juba ligi 120 000 eurot — summa, mis on võrreldav näiteks kõikide maikuus kogutud annetustega. Sisuliselt olemegi terve maikuu tulud riigile andnud.”
“Meil on olnud erakordne õnn ja privileeg omada nii paljusid südamlikke ja lahkeid annetajaid ning toetada absoluutselt kõiki Eesti vähihaigeid, kes on fondi poole pöördunud ja kuuluvad meie sihtgruppi,” lisab Tänavsuu. “Et riik nende annetuste pealt sisuliselt teenib, on küüniline ja ebaõiglane.”
Mõtlemapanevaid numbreid:
- 2020. aastal on vähiravifondi laekunud annetustena ligi 1,2 miljonit eurot. Inimeste raviarveid on fond tasunud ligi 1,35 miljoni euro ulatuses — nende ostude pealt on riik teeninud käibemaksuna ligi 120 000 eurot.
- Maikuus lisandus vähiravifondi annetustena kokku 107 000 eurot. Annetuste hulk oli suhteliselt tagasihoidlik, sest paljusid Eesti inimesi ja ettevõtjaid on negatiivselt mõjutanud koroonakriis.
- 2019. aastal tasus fond raviarveid 2,7 miljoni euro ulatuses — riik teenis käibemaksuna 240 000 eurot.
- 2018. aastal tasus fond raviarveid 2,5 miljoni euro ulatuses — riik teenis käibemaksuna 225 000 eurot.
- 2017. aastal tasus fond raviarveid 1,35 miljoni euro ulatuses — riik teenis käibemaksuna 121 500 eurot.
- Aastatel 2014-2016 tasus fond raviarveid ligi 1,4 miljoni euro ulatuses — riik teenis käibemaksuna kokku 126 000 eurot.
Riigi toetus fondile:
- 2018. aasta riigieelarvest maksti vähiravifondile tegevustoetusena 90 000 eurot.
- 2019. aasta riigieelarvest maksti vähiravifondile tegevustoetusena 115 000 eurot.
- 2020. aasta riigieelarvest maksti vähiravifondile tegevustoetusena 20 000 eurot.
- Riigi toetus on moodustanud umbes 2 protsenti fondi kogutuludest, ülejäänud 98 protsenti on eraannetused.
Vähiravifond on aastaid käibemaksu-probleemile tähelepanu juhtinud. Eravestlustes mõistavad erinevate valitsuste ministrid olukorra ebaõiglust, kuid keegi ei ole asunud probleemi reaalselt lahendama. “Jutuvahtu on olnud väga palju,” ütleb Tänavsuu.