“Ma ei mõista, kuidas saab minu mees ühe asja suhtes nii hoolimatu jorss olla ja selleks asjaks on siis päevad, mis minu jaoks on väga olulised. Valentinpäev, aastapäev, meie ühine kuupäev iga kuu, milleks on siis viies. Me oleme neli aastat koos olnud ja ta pole kordagi mulle valentinipäeval lilli toonud! Mitte ühtegi korda.

Olgu, ta toob mulle muul ajal väikeseid üllatusi, lihtsalt niisama. Need kõik on väga toredad, aga mina ootan neid asju ju kindlal päeval. Ma kunagi ei saa valentinipäeval sotsiaalmeedias olla, lihtsalt nutt tuleb peale nähes kõiki neid roosisülemeid.

Mu mees ütleb, et need on kõik nii mõttetud ja kommertslikud pühad ja minu soovi peale iga kuu viiendat kuupäeva erilisemalt tähistada ta lihtsalt naeris mu välja ning ütles, et mul on ikka täiega imelikud tahtmised.

Ta võiks niisama neid kingitusi mitte tuua ja mind kindlatel kuupäevadel üllatada. Olen talle seda öelnud ka ja tema ütles, et mul on valik — ta kas ei too mulle midagi või jätkab nii nagu praegu, et üllatab siis, kui temal tuju on.

Ma ei tea, mis saab. Ma tahaks nii väga just nendel kindlatel kuupäevadel midagi saada ja talle ka muidugi teha, aga tema pole sellest üldse huvitatud. Mulle ei meeldi nii, et ta mõnikord toob midagi erilist ja ma ei ole selleks valmis. Siis ma ei tunne nii suurt rõõmu.

Võib-olla see tundub jah täiega ülepaisutatud ja nõme teema, et olgu ma õnnelik, et midagigi saan. Olen küll õnnelik tema üllatuste üle, aga ma ei saa aru, miks ta ei mõista, et on osad kuupäevad, mis minu jaoks on väga olulised. Ta ütleb, et unustab need ära, aga selline lühimälu nüüd ka võimalik ju ei ole. Oma tööasju peab ta küll väga hästi meeles, nendega seoses pole kordagi juttu olnud, et ta midagi ära unustaks. Miks siis meie suhtega nii pole?"