Rahalise vabaduse ekspert jagab nippi, kuidas ka keskmist palka teeniv inimene võib ühel hetkel palgatööst loobuda
Kõik on iseenda teha
Meil on elus kaks peamist ressurssi, mida saame kasutada — üks on aeg ja teine on raha. Sageli juhtub, et hobide jaoks eriti vaba aega üle ei jää. Põhjus lihtne — te ise ei võta seda aega. “Oletame, et teie jaoks on oluline käia vähemalt kolm korda nädalas trennis. Sel juhul peate selle aja endale kui prioriteedi kalendrisse kirja panema ning muud tegevused kujundama selle ümber, sest kui te seda aega endale ise ei võta, siis seda aega niisama ka ei teki,” räägib Vallo Arumäe. See kehtib raha puhul, kuid samamoodi ka ajaga.
Peab hakkama teadlikult aru saama sellest, et teil on vaja endale oluliste asjade jaoks ise aega võtta. “Kui te ütlete, et pere on hetkel teie jaoks olulisem kui töö, siis peate pere jaoks aja planeerima, selle kalendrisse kirja panema ja kõik ülejäänud töised tegevused kujundama selle ümber,” räägib ta, sama lugu on ka hobide ja kõige muuga, mida enda jaoks oluliseks peate.
Mis puudutab raha, siis Eesti keskmine palk on 1400 € kuus, kui te panete kasvõi 10% või näiteks 100 € kuus järgmise aasta jooksul kõrvale, siis on see 1200 € aastas. “Ehk ainult selle väikse sammu tegemine aitab teil justkui maast leida 1200 €, mida te muidu lihtsalt kulutaks ära,” räägib ta. “Mõelge kui teeksite seda sama tegevust mitmeid aastaid järjepidevalt. Siin on tegelikult väga palju potentsiaali peidus, mille realiseerumine sõltub lõpuks sellest, kuidas te selle süsteemi enda jaoks tööle rakendate.”
Loo erinevad pangakontod
Üks hea nipp on luua lihtsalt erinevad pangakontod, millele saad panna ise vastavad nimetused ning määrata ka protsendid, millest alustate. “Ehk siis kui näiteks finantsvabaduse, enesearengu ja heategevuskontole olete valmis täna 1% kõrvale panema, siis lisategi selle konto nime taha sulgudesse 1% ja hakkate igakuiselt seda kokkulepet endaga tätma,” räägib Vallo Arumäe. Soovitavalt tasub teha eraldi nimetatud kuus põhikontot (esmatarbekulud, pikaajalised säästud, meelelahutus, eneseareng, rahaline vabadus ja heategevus) ning lisaks ka seitsmes sissetuleku konto, kuhu tulevad ainult laekumised ja kust saab siis kohe kui palk või muu tasu laekub, sissetuleku nende kuue põhikonto vahel protsentide alusel ära jagada.
Kui see jaotus on tehtud, siis hakkate ise nägema, kuidas ettemääratud kuludega reaalselt toime tulete. Kui näete, et saate kenasti hakkama, siis saate hakata proportsioone vastavalt eesmärkidele suurendama. Nii leiate ka aja jooksul lahendused, kuidas igal kontol oma eesmärkideni jõuda.
Samas ei tasu end ka pakutud jaotusega piirata ja võite jagada enda kontod vastavalt enda vajadustele — näiteks võite teha eraldi konto lastele või millegi muu jaoks, mida oluliseks peate — kõike võib asendada või juurde lisada. “Põhimõte on teadvustada seda, et raha ei jää iseenesest üle, kui sa seda teadlikult enne kulutusi kõrvale ei pane,” ütleb Vallo Arumäe.
Alustada võib väikeste sammudega
Samas on tõsi, et see on suur elumuutus, kui panna näiteks 10% sissetulekutest säästudesse, 10% meelelahutuseks, 10% enesearengusse, 10% investeerimiskontole ja 5% heategevusse ning proovida 55% esmatarbekuludega igakuiselt ära elada. Et see kindlasti õnnestuks, tasub alustada väikeste sammudega. “Näiteks panete igale põhikontole, mida soovite teadlikult kasvatada, esialgu vaid ühe protsendi kuus. Oletame, et teie sissetulekud on täna 1000 €, te panete 1% ära ja teil jääb 990€ alles. Kas see mõjutab oluliselt teie võimekust oma rahaasjadega toime tulla, kui teil on nüüd 1000€ asemel 990€? Tõenäoliselt mitte,” selgitab Vallo Arumäe, et alustada võiks väikestest sammudest ning hakata protsente aja jooksul suurendama.
Alustuseks paned 1% pikaajalistesse säästudesse, 1% haridusse, 1% rahalise vabaduse kontole ja 1% heategevusse. “4% on ära läinud ja teil on jäänud esmatarbe ning meelelahutuse jaoks varasema 100% asemel 96%,” kirjeldab ta.
Iga kvartal saab hakata võimalusel protsente tõstma. “Kui kohe ei ole võimalik soovitud eesmärgini jõuda, siis näiteks mõne aasta pärast juba on. Näiteks ma panen see kvartal 1% igale põhikontole, järgmine kvartal 2%, ülejärgmine 4%,” kirjeldab ta.
Peamine siinjuures on, et mitte kunagi ei tohiks sattuda olukorda, kus sa pead hakkama seda raha juba määratud kontolt tagasi võtma, kui sa oled selle kord juba ära pannud. Siis see süsteem ei tööta ja sa varastad selle raha justkui enda tagant. Pigem minna siis väiksemate ja rahulikumate sammudega, kuid luua raudne ja kindel harjumus.
Kui maksame iseendale esimesena, on see tegelikult investeering endasse.” See tähendab, seda, et tõstame iseennast esikohale,” räägib ta.
