Kuna enamus sügis-talvisel hooajal levivatest haigustest on piisknakkused, mis levivad tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil, inimeste vaheliste kontaktide teel, esemete kaudu või pesemata kätega nägu (peamiselt suud, nina) puudutades, saab proviisori sõnul haigestumise vältimiseks ise palju ära teha:

  • käsi tuleb tihti pesta seebiga või desinfitseerida minimaalselt 70% etanoolipõhise käte antiseptikumiga;
  • pesemata kätega ei tohi katsuda näopiirkonda;
  • aevastades või köhides tuleb katta oma suu ja nina pabertaskurätiga või varrukaga;
  • pindu ja esemeid tuleb desinfitseerida;
  • haigete inimestega tuleb vältida kontakti;
  • haige inimese käterätikut, söögiriistu, tassi mitte kasutada;
  • väga oluline on jääda haigestumise puhul koju ja puhata.

„On teada, et haigeks jääb kergemini inimene, kelle organism on kurnatud näiteks vähese magamise, pideva stressi, üle töötamise, liigse alkoholi tarbimise tõttu, aga ka ühekülgse toitumise ja organismi vitamiinipuuduse tõttu,“ sõnab Teder. Seega peaks haigestumise vältimiseks pöörama tähelepanu tervislikule eluviisile, magama piisavalt, olema füüsiliselt aktiivne, vältima stressi, jooma piisavalt vedelikke (sh vältima alkoholi ja kofeiini), sööma täisväärtuslikku toitu, vajadusel tarbima vitamiine. Proviisor lisab, et viimase aja uuringute järeldusel võiks talvisel perioodil enamus inimesi tarbida lisaks D-vitamiini. Rahvarohketesse kohtadesse minnes võiks kasutada ka viiruseid isoleerivaid ninapihusteid, mis takistavad viiruste kleepumist nina limaskestadele ja seeläbi vähendavad viiruste kinnitumist, sissetungi ja levikut.

Külmetus või gripp?

Kui vaatamata ettevaatusabinõudele on siiski haigeks jäädud, siis on Tederi sõnul nn külmetushaiguse korral tegemist kergemate haigusnähtudega (kurguvalu, nohu, aevastamine, köha, palavik kuni 38,5°) kui gripi korral. Gripp algab tavaliselt äkiliselt, toob kaasa kõrge palaviku (üle 38°), pea- ja lihasvalu, tugeva väsimuse ning köha.

Kui tavaliselt on kergemate haigusnähtude — mõõduka palaviku, nohu ja köha korral on abi puhkusest, suure hulga vedeliku (vee ja tee) tarbimisest ning nina loputamisest mereveega, siis kõrge palaviku, ägeda pea-, luu- ja lihasvalu ning tõsisema köha kaasa toova gripi korral tuleb proviisori sõnul kindlasti ühendust võtta perearstiga, et hoida ära tüsistusi. „Just võimalike raskete tüsistuste (peamiselt kopsupõletik) tõttu peetakse grippi ka ohtlikumaks nakkushaiguseks ning on välja töötatud vaktsiinid, mis aitavad tekitada teatud immuunsuse,“ selgitab Teder ja soovitab gripi vastu vaktsineerida igal sügisel, sest vaktsiin hakkab mõjuma paari nädalaga ja selle mõju kestab kuni aasta.

Vaktsineerima peaks enne gripihooaja algust

Gripi hooaega loetakse oktoobrist maini, mil grippi haigestumine tõuseb. Terviseameti möödunud gripihooaja kokkuvõtte najal saab tõdeda, et tavaliselt kasvab grippi haigestumise sagedus jaanuaris-veebruaris. Grippi haigestumist esineb ka ülejäänud kuudel, kuid seda üldjuhul vähem.

Confido meditsiinikeskuse õde Angeelika Wahab selgitab, et vaktsineerimise abil saab inimene samasuguse immuunsuse nakkushaiguse vastu, nagu selle läbipõdemisega, kuid ilma ohu ja vaevata. „See sisaldab haigust tekitava viiruse neid osakesi, mille abil tunneb immuunsüsteem haigustekitaja ära. Kui haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis asub immuunsüsteem organismi kaitsma ja haigustekitajad hävitatakse enne, kui nad jõuavad ohtralt paljuneda.“

Vaktsineerima peaksid kindlasti väikelapsed, vanainimesed, krooniliste haigustega inimesed ja ka rasedad. Õde lisab, et vaktsineerimise momendiks peab inimene olema terve ning viimastel nädalate jooksul ei tohi olla palavikuga kulgevat haigust. See on ka põhjus, miks on arukas vaktsineerida juba enne gripihooaja algust. Gripivaktsiiniga on reeglina võimalik lastel ja tööealistel tervetel inimestel vältida umbes 5-8 gripijuhtu 10st, eakatel umbes iga teine grippi haigestumine. Vaktsineerimine aitab vähendada ka gripi võimalikke raskeid komplikatsioone.