Lugejakiri: süüdimatud koroonahulkurid ei mõista, et panevad ka teised ohtu
Sain nädala alguses terviseametist kõne ja selgus, et üks mu kolleeg on haigestunud koroonaviirusesse. Puutusime tööl vahetult kokku, mistõttu pidin mina ja mitmed teised töökaaslased veel kohe koduseks jääma. Saan aru, et selle haigestunu lähikontaktsete arv on päris suur, kuna tegu üsna sotsiaalse inimesega. Tema Instagrami kontolt võis näha, et mõned päevad enne positiivse testi andmist käis ta sõpradel külas.
Ma saaks aru, kui inimesel on tõesti nullsümptomit, olen meediast lugenud, et neid juhtumeid on. Tagantjärele selgus selle kolleegi puhul, et ta käis tööl nii, et tal oli nohu ja kurk valus. Ta ise põhjendas kolleegidele saadetud kirjas, et pidas seda lihtsalt tavaliseks nohuks ja sügiskülmetuseks.
Mis asi on koroonakontekstis "tavaline nohu"? Peaks ju ikka kohe koju jääma, kui vähegi sümptomeid on. Oletan, et üks põhjus on see, et esimesi haiguspäevi ei hüvitata rahaliselt. Küll aga ei tajuta, et nii nullitakse tükiks ajaks ka teiste igapäevased tegemised ja kahju on ka firmale.
Meil on töö nii, et osaliselt saab kodukontorit, aga mitte täielikult. Palju asju jääb tegemata, need nõuaks füüsilist kohalolu ning klientidega kohtumist. Firma jaoks on osade töötajate karantiininõue paras peavalu.
Pluss ka inimeste endi eraelu. Olen üksikema ja selles olukorras jäi mu kolmandas klassis käiv poeg kaheks nädalaks samuti koju karantiini. Neil on õpe füüsilisel kujul ehk see kaks nädalat on suur lünk. Üritan muidugi ka ise teda kodus aidata, aga see pole ikka päris see.
Kõige hullem on teadmatus ja haigus iseenesest. Lihtsalt tiksud kodus ja iga väike köhatus või aevastus toob hirmujudinad peale. Õnneks ei ole me kollektiivis kellelgi rohkem koroonat diagnoositud. Mingit kindlust samas pole, peiteperiood.
Minu meelest on täiesti süüdimatu käitumine, kui minnakse haigena seltskonda. Pole ka eriti kuulnud, vähemasti uudistes ei räägita, et keegi oleks suuri trahve saanud. Minu meelest peaks trahvimise reeglid olema karmid, sest vaadates nakatumiste arvu kasvu, pelgalt sõbralik noomimine ei aita. Üks sõbranna teadis rääkida oma näite, kui käis ühel suuremal sünnipäevapeol ja õhtu tundus igati vahva. Oli samas ka palju võõraid nägusid, võeti pluss ühed kaasa. Hiljem selgus, et neist üks oligi see, kes teisi nakatas. Ta eiras samuti sümptomeid ja vilistas sellelegi, et oli mõni aeg varem koroonahaigega kokku puutunud. Sealt ürituselt sai alguse üks kolle.
